Must-toonekured on tagasi

Postitatud: 05.04.2016 | Rubriik:

Nagu viimastel aastatel tavaks, jõudis esimesena rändelt tagasi must-toonekurg Raivo. Pesapaigale saabus ta 29. märtsi õhtuks ja jäi sinna toimetama. Must-toonekurg Eedi oli üsna pea samuti tagasi, 1. aprilli ennelõunal jõudis ta Eestisse, aga läks esialgu Mulgimaale ja alles sealt Karulasse. Aga Karulasse ta ei jäänud, vaid lendas tagasi 80 km Lätti.
Konnakotkastest juhib kevadrallit Aadu, tema võib paari päeva pärast olla tagasi Otepää kandis. Konnakotkaste rivi on veninud üsna pikaks, emaslinnud Karin ja Haage on veel Aafrikas.
Kalakotkas Kalle oli talvitamas ilma levita kohas, aga alustas rännet 22. märtsi hommikul Kongo jõe alamjooksult ja jõuab peagi Vahemere kohale. Levisse sattus ta alles Alžeerias. Siis saime ka kõik varasemad asukohad kätte. Kalakotkas Markusalustas rännet oluliselt varem, 9. märtsil, aga kadus levist juba sama päeva õhtul. Pole teada, kas linnuga on kõik korras.
Sookurg Ahja4 on hukka saanud Sudaanis, New Halfa põllumajanduspiirkonnas. On teada, et seal kütitakse sookurgi viljapõldudelt ja tõenäoliselt Ahja4 ka nende hulka sattus. Sudaanis on meil tuttav mees Moez, kes püüab sinna sõita ja saatjat otsida. Moez on meid niisugusel puhul ka varem aidanud. Teise sookurega tundub kõik korras olevat, aga ta vist ei pesitse veel sel aastal.
Merikotkas Pomo andmeid pole me enam kaardile kandnud, sest ta hakkas ktihti külastama üht kohta metsas, mis võib olla pesapaigaks. Võimalik, et ta sel aastal ei munenud (võimalik pliimürgistuse mõju), aga pesa hoida võib ikka. Teine merikotkas, Kirilla on lennanud üle 1200 km kirde suunas ja kadus levist 1. aprillil.
Hiireviu Villu on jõudnud tagsi pesitsuskohta, aga tema saatja ei toimi. Hiireviu Kordiani saatja ärkas märtsi lõpus ja Kordian asub ligikaudu samas piirkonnas, kus ta jaanuari alguses kadus.

Kevadränne edeneb, Lõuna-Aafrika tühjeneb

Postitatud: 18.03.2016 | Rubriik:

Kevad areneb nii Eestis kui Eesti lindude rändeteel. Tavapärased varasemad rändajad, must-toonekured on Lõuna-Euroopas ja sealt pole enam palju jäänud. Raivo juba lendab peale peatust Bulgaarias siiapoole. Sookurgedest oleks ehk oodanud varasemat rände algust, sest nii Ahja 4 kui Savimäe võiks pesitsema hakata, aga küllap nad teavad paremini.
Väike-konnakotkad on jätnud nüüdseks Lõuna-Aafrika ja kiirustavad pesitsusaladele. Emaslinnud on selgelt maha jäänud. Otepää kandi mehed Aadu ja Max võistlevad esikoha pärast, nagu ka varasematel aastatel. Hübriidne konnakotkas Sander aga peab lendama mitu tuhat kilomeetrit vähem ja talle järelejõudmine on raske. Suur-konnakotkas Iti alustas tänavu üsna varakult rännet, aga tõenäoliselt ta teeb peatuse Bulgaarias. Tunne saatja andis meile viimased asukohad veebruaris ja peale seda on vaikus. Põhjus pole teada. Kalakotkas Kalle on eetrist kadunud veebruari algusest. Kalakotkas Markus alustas kevadrännet, aga pole viimase nädala jooksul andmeid saatnud. Merikotkas Pomo tõenäoliselt veel ei pesitse ja Kirilla liigub piki Kaama jõge põhja poole.

Kevadränne 2016 algas

Postitatud: 01.03.2016 | Rubriik:

Tüüpilistest rändlindudest alustas kevadrännet tänavu esimesena must-toonekurg Raivo, keda me jälgime juba kümme aastat. Tema kulunud saatja ärkas talveunest 13. veebruaril ja 17 veebruaril asus Raivo oma talvituskohast Iisraeli kalatiikidel põhja poole teele. Praeguseks on ta läbinud umbes 1800 km ja peatub Bulgaaria keskosas, talle juba tuttavas kohas.
Põhja poole liigub ka merikotkas Kirilla, aga tema alustas juba 4. veebruaril ja eriliselt ei kiirusta. Vaatame, kuhu ta välja jõuab.
Merikotkas Pomo peatub Kurgolovo poolsaarel, Luuga jõe suudmes, aga kui ta kuskil pesitsema asub, siis me teda enam avalikult ei jälgi – nii nagu kõigi rangelt kaitstavate pesitsejatega.
Väike-konnakotkad hakkavad samuti tasapisi põhja poole liikuma. Raske on öelda, millal seda rändeks saab nimetada. Aga isaslinnud tunduvad enam rändest huvitatud olevat.
Kõik linnud pole veel kaardil, sest neist pole laekunud andmeid peale veebruari keskpaika. Kui andmed saabuvad, siis ilmuvad nad ka kaardile. Nüüd saame juba andmeid tihedamini kui talvel.

Kõik rändavad või talvitavad juba

Postitatud: 14.10.2015 | Rubriik:

Kõik rändlinnud, keda jälgime, on Eestist lahkunud. Viimasena läks pühapäeval, 11. oktoobril rändele hiireviu Villu. Tema kodupaigas toimuvast saab lugeda viu-aasta lehelt. Noor hiireviu Kordian on saanud mõningase edumaa, aga nii nagu mullu Villu, ei kiirusta nad väga talvituskoha poole rühkimisega. Ilm on ju hea ja pole põhjust tormata.
Must-toonekurg Eedi on valinud Lähis-Idas tavapärasest pisut erineva rändetee – ta liigub lõuna poole Araabia poolsaarel. Sama teed on 2008. aastal meie jälgitavatest lindudest kasutanud vaid noor Priidupoeg, kes aga sellele katsumusele vastu ei pidanud. Küll aga rändab Läti kolleegide jälgitav ja kahe aasta vanune must-toonekurg Kate tänavu Eediga sama teed. Igatahes on huvitav näha, kuidas nad edasi käituvad ja kuhu välja jõuavad.
Sookurg Savimäe peatub tänavu sarnaselt mullusele Ungaris, kuigi mullu oli ta seal ka enamuse suvest. Ahja4 peatub küll Valgevene põhjaosas, aga liigub enam ringi kui kahel varasemal aastal. Küllab lähema kümnekonna päevaga paistab, kas ta lendab jälle Etioopiasse.
Merikotkas Meelis liikus Pihkva järve äärest Pärnumaa lõunaossa ja toimetab seal ning Põhja-Lätis. Samuti toimis ta ka mullu. Kuna tänavu on olnud valgemad ilmad, siis saame teda paremini jälgida.

Hiireviud rändavad ka

Postitatud: 08.10.2015 | Rubriik:

Pea-aegu kõik rändlinnud kaardil on Eestist juba kaugel, mõni ammu talvitusalalgi. Hiireviud lahkuvad meie jälgitavatest rändlindudest kõige viimasena. Kahest hiireviust alustas esimesena noorem, nimega Kordian. 5.oktoobril jättis ta oma tuttavad põllud ja metsatukad Põlvamaa lääneosas ja võttis kursi lõunasse. Peale Läti piiri ületamist korrigeeris Kordian suunda enam edela poole ning jõudis teisel rändepäeval Leetu. Seal tegi ta peatuse, ilmselt kohaliku hiirefaunaga tutvumiseks. Teine vaadeldav hiireviu Villu on meiel juba tuttav ning valmistaks korraliku üllatuse, kui jääks talveks siia. Mullu alustas ta rännet 4.oktoobril, nii et tasub silma peal hoida.
Merikotkad pole tüüpilised rändlinnud, kuid võivad mõnikord üllatada pikemate lendudega. Tõenäoliselt on paiksem Läti vana merikotkas A531, samas meie Meelis veel pesitsema ei valmistu ja võib enam ringi liikuda.
Kalakotkad on mõlemad esimesest rändepeatuskohast Ukrainas lahkunud ja liiguvad talvituskoha suunas. Sihtkohta teavad praegu vaid nad ise, meie näeme seda mõne aja pärast.
Väike-konnakotkad jõuavad just Lähis-Ida riikidesse, esimesena emane väike-konnakotkas Haage ja mullu loendati neid sealt läbi rändamas üle 120 000 (kolleeg Thomas Krumenakeri andmeil). Meie kaks hübriidset konnakotkast nende seas.