Uue aasta seis

Postitatud: 13.01.2015 | Rubriik:

Praegu on enamusel saatjatel nö säästurežiim, lindude asukohti määratakse vähe ja ka andmete ülekanne toimub harva. Argos süsteemi saatjad saadavad infot 5-14 päeva järel (erinevad saatjad erinevalt), nii nagu nad tootmise ajal programmeeritud on. GSM põhised saatjad edastavad lindude asukohti iga päev, aga vaid siis, kui nad GSM levis asuvad. GSM võrgu puudumine talvituskohas tähendab pikka ootamist, kuni lind sobivamasse kohta lendab. Sügispoolaaasta lõpuni on jäänud kuu aega. Alates veebruari keskpaigast hakkame juba kevadet kuulutama.
Väike-konnakotkad toimetavad oma suurel talvisel territooriumil Lõuna-Aafrika keskosas. Nad lendavad ringi peamiselt Zimbabves ja Botswanas, aga Magnus on momendil Namiibias, Jaan ja Haage Mosambiigis. Kuna väike-konnakotkad liiguvad üsna palju, siis aeg-ajalt satuvad ikka mobiililevisse ja saadavad infot oma teekonnast.
Suur-konnakotkas Iti on tänavu sügisrändel üsna aeglane olnud, ta on küll jõudnud Türki, aga ei paista väga kiirustavat. Suur-konnakotkas Tõnn pole küll enam kaardil, aga talvitab oma tavapärases kohas El Hondo märgalal Hispaanias. Hea, et saame teda mingil määral jälgida ka ilma, et saatja töötaks. Sander ja Tunne on vaid poolenisti suur-konnakotkad ja nemad talvitavad lähestikku Sudaani ning Lõuna-Sudaani piiril.
Must-toonekurg Raivo on Iisraeli kalatiikidel ja Francek kadus levist novembris peale Nigeeriasse jõudmist.
Kalakotkas Tiiu kaob aeg-ajalt levist, aga asub endiselt Elevandiluuranniku sisemaal Camoe jõe ääres.
Sookured Ahja4 ja Savimäe elavad väga erinevat elu. Kui Ahja4 järgib mullust talvitusskeemi ja on praegu Etioopias, siis Savimäe jõudis aasta alguses Ungarist Põhja-Aafrikasse ning praegu on Alžeerias. Mullu talvitas ta Ungaris ja peale põgusat kevadist Läti visiiti ka suvitas Ungaris.
Merikotkaste kohta värsked andmed puuduvad, sest saatjate akud on tühjad.

Talvituskohad valitud

Postitatud: 18.11.2014 | Rubriik:

Kuigi päris talv pole meie lindude pesapaikades veel alanud, on pea kõik jälgitavad linnud jõudnud oma talvituskohtadesse. Suur-konnakotkas Iti veel rändab ja sookurg Savimäe osas selgub talvituskoht tõenäoliselt peagi. Liigiti on talvituskoha mõiste erinev – kalakotkas, suur-konnakotkas, must-toonekurg, osaliselt sookurg kasutavad talvel üsna kitsalt piiritletud ala, mille nad on kunagi välja valinud ja lendavad alati sügisel täpselt samasse kohta. Vastavalt kohalikele oludele võidakse seda ka muuta, näiteks kui veekogud kuivavad. Aga ka siis minnakse tavaliselt edasi juba tuttavasse kohta, kus ka varem samal põhjusel on oldud. Teistsuguse strateegia on valinud väike-konnakotkas. Nemad lendavad ühelt poolt kõige kaugemale Aafrika lõunaossa ja teisalt liiguvad talve jooksul vägagi laialt ringi. Väike-konnakotka talvitusala kese on umbes 1000×1000 km suur ja sinna mahuvad umbes 100 000 isendit talvel ära. Mõnikord võib talvituslalal näha kümneid väike-konnakotkaid ühest vaatluskohast. Küll aga on seal üsna vähe vaatlejaid, kellelt vastavat infot võiks saada.

Mõned üllatused

Postitatud: 18.10.2014 | Rubriik:

Kõik rändlinnud peale Savimäe sookure on rändel või juba kohale jõudnud. Suur-konnakotkas Iti alustas tänavu üsna vara, 3. oktoobril, aga tal ei paista kiiret olevat. Kahe Sudaani riigi piirimaile talvituskohta jõudis hübriidne konnakotkas Sander.
Üllatav on Sloveenia must-toonekurg Franceki teekond lõunasse. Kui enamus must-toonekurgi rändab üle Bosporuse või Gibraltari vältides suuri veekogusid, siis Francek lendas üle Aadria mere (130km vett), Itaalia lõunaosa, Sitsiilia ja Vahemere (270 km vett) Tuneesiasse. Läbi Sitsiilia lendab igal aastal kokku ligikaudu 50 must-toonekurge (andmed Anna Giordano 1986-2014), nende loendamine toimub Messina väina juures. 14. oktoobrist on Francek muutunud Sloveenia meediastaariks, kelle rännet kajastatakse kümnetes kohalikes väljaannetes. Koolides kasutatkse teda juba geograafia õppimisel, jne.
Teine üllataja on hübriidne konnakotkas Tunne, kes tänavu järgib pigem väike-konnakotkaste rändeteed ja jõudis just Aafrikasse. Mullu talvitas ta Montenegro ja Albaania piirialadel, mis on pigem omane suur-konnakotkastele.
Aeg-ajalt jääb üks või teine lind kaardil seisma, aga see ei tähenda muud, kui nende andmed laekuvad hiljem kas saatja niisuguse programmi või sidevõrgu puudumise tõttu mõnedes piirkondades (n Sahhaara kõrbes või kuskil džunglis).

Väike-konnakotkad jõudsid Aafrikasse

Postitatud: 08.10.2014 | Rubriik:

Väike-konnakotkad rändavad üsna üheaegselt, õigemini on erineval ajal alustanud isendid oodanud teisi järgi ja kahenädalane vahe on kahanenud paari-kolmepäevaseks. Väike-konakotkastele on iseloomulik, et nad väldivad isegi suhteliselt kitsaid lahtesid, pigem lendavad pikema maa. Nii ei taha nad ületada ka 20-40 kilomeetri laiust Suessi lahte, vaid lendavad sellest põhja poolt ümber. Must-toonekured näiteks Suessi lahte takistuseks ei pea, küll aga valivad sobivat ilma ja tuult selle ületamiseks. Väike-konnakotkastest on pesitsusajal naabrid Max ja Aadu, omaette naabruskonna moodustavad Karin, Magnus ja Mait ning kolmandana ka Jaan, Haage, Vahur. Viimastega omab naabrussuhteid ka hübriidne konnakotkas Sander. Naabrussuhete ja toitumisalade jagamise uurimiseks on need linnud saatjatega varustatudki, rännet saab jälgida lisaks. Hübriidse konnakotka Tunne teekond erineb oluliselt mullusest ja Türgis Bosporuse kandis võttis ta mõningase mõtlemisaja, kas lennata edasi või mitte. Mullu talvitas ta 750 km lääne pool, Montenegros. Ka suur-konnakotkas Iti alustas 3. oktoobril vaikselt sügisrännet.
Huvitav on Sloveenia must-toonekure (Francek) ränne, kes kasutab üsna ohtlikku marsruuti üle Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Viimaste andmete kohaselt peatus Francek Sitsiilia põhjaosas Rosmarino jõe suudme lähedal, kus ootas tormi ja vihma lõppemist.
Kalakotkas Tiiu peatub Elevandiluurannikul, kus ilmselt kasutab ajutisi veekogusid toitumiseks. Võrdluseks soovitaks vaadata Soome kalakotkaste teekondi.

Raivo on kohal ja Tiiu jõuab varsti

Postitatud: 29.09.2014 | Rubriik:

Rändekaardil jälgitavad linnud on oma tavapärases graafikus. Kohale on jõudnud must-toonekurg Raivo, tema talvitab Lähis-Idas Jordani jõe orus ja jõudis sinna tegelikult juba 15.septembril. Kuna tema jälgimisseade on juba üsna vana, siis tõenäoliselt see ei taha talve jooksul hästi töötada ja peame ootama, kuni Raivo uuesti enam lendama hakkab.
Sügisrändele asus ka tuntud sookurg Ahja 4, kes võttis 23. septembri paiku suuna Valgevene põhjaosa poole, kus ta ilmselt mõne aja peatub.
Väike-konnakotkad alustasid rännet suhteliselt sarnasel ajal, emaslinnud varem (septembri keskel) ja isaslinnud nädala-paari võrra hiljem. Praeguseks hakkavad nad jõudma Aasiasse, st ületavad Bosporuse väina. Väike-konnakotkaid on kaardil ka rohkem kui mullu.
Suur-konnakotkas Iti on veel pesapaigal ringi liikumas ja rännakuks jõudu kogumas.
Kalakotkas Tiiu on meile teinud väikse üllatuse, seni pole teadaolevalt ükski meie kalakotkas Lääne-Aafrikas talvitanud. Paistab, et ta tahab jääda kuskile Elevandiluurannikule.