Rändekaardil on uus nägu

Postitatud: 24.01.2017 | Rubriik:

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ja 5dvisioni abiga on rändekaardil sootuks teine välimus. Täienevad ka mõned funktsioonid, näiteks arvutab programm linnu teekonna pikkust hooaja algusest peale, kui mõni lind sesma jääb, siis saab selle kohta selgituse kirjutada, jms. Head avastamist!
Linnud on vahepeal kõik oma sügisrände sihtpunkti jõudnud. Viimasena jõudsid noored sookured üle Vahemere Tuneesiasse, kui Euroopas ilm külmaks läks. Ja seal hakkasid saatjad hoopis paremini tööle, sest valgust jagub kõvasti rohkem. Ahja 5 on Etioopias, aga teame seda ainult tänu Prantsuse filmigrupile, sest saatjalt me infot ei saa. Loodetavasti laekuvad kõik andmed kunagi, kui lind sobivasse levisse jõuab. Põhjamades ei jätku valgust saatjate laadimiseks, seetõttu on kohalikud linnud momendil kadunud. Andmeid saame vanematelt Microwave Argos/GPS saatjatelt talvel iga 10 päeva järel. GSM põhised saatjad saadavad kogunenud punkte sagedamini – kui levialas asuvad, siis iga päev.
Ettepanekud rändekaardi sisu ja vormi osas on oodatud: urmas(at)kotkas.ee

Vahuri saatjat minnakse otsima

Postitatud: 24.11.2016 | Rubriik:

Reedel, 25. novembril läheb linnukaitseorganisatsiooni Zimbabwe BirdLife praktikant Jean Blake otsima Vahuri saatjat. Nii kaugele jõudsime BirdLife Zimbabwe juhi Julia Pieriniga sel teemal suheldes. Loodame, et otsimisretk saab edukas olema! Paar linnuvaatlejat ei läbenud siiski homseni oodata ja käisid juba täna Vahurit otsimas – paraku ei leitud veel midagi, ei Vahuri jäänuseid ega saatjat. See annab lootust, et Vahur ise on elus, aga saatjast kuidagi vabanenud…

Zimbabwes võib leida ühe konnakotka saatja

Postitatud: 14.11.2016 | Rubriik:

Alates 28. oktoobrist oleme saanud väike-konnakotkas Vahuri asukohti ühest paigast Zimbabwes. See asub 144 km pealinnast Hararest ja 15 km edelas linnast nimega Kadoma. Kui keegi liigub sealkandis või teab kedagi seal, siis oleksime huvitatud kontaktidest. Saatja võib olla linnult ära tulnud, aga ka Vahur võib olla surma saanud. Iga info, mis võiks viia saatja leidmiseni on oodatud: urmas(at)kotkas.ee

Aafrika talvekorteri mured

Postitatud: 18.10.2016 | Rubriik:

Kalakotkad ja must-toonekured on leidnud üles oma talvekorterid ning tuttavad kohad ilmselt ka juba üle vaadatud. Must-toonekurg Karl jõudis (Põhja-)Sudaani lõunaossa 7.oktoobril ja peatub kohas, kus kaardi järgi püsivaid veekogusid ei pruugi olla. Nii on võimalik, et toitumiskohtade kuivades liigub Karl edasi lõuna poole. Varem on samamoodi talitanud Saaremaal pesitsev must-toonekurg Priidu. Teist aastat vaadeldavad kalakotkad Kalle ja Markus läksid täpselt samasse kohta, kus nad ka mulluse talve veetsid. Seejuures pole Kalle talvekorteris GSM levi paranenud, tema asukohad laekuvad üsna ebakorrapäraselt nagu mullugi. Kalakotkas Vadim jäi pidama Keenias Turkana järve äärde, lennates järve keskmise saare ja maismaa vahet. Turkana keskmine saar on vulkaanilise päritoluga ja vulkaanid suitsevad seal praegugi. Samas pole saarel ilmselt sobivaid puid, millel puhata ja ööbida, seetõttu lendab Vadim saare ja maismaal asuva ööbimiskoha vahet ca 25km kaks korda päevas. Turkana järv on suur, ca 250 km pikk, soolase ja aluselise veega omapärane järv. Selle veest pärineb valdav osa Omo jõest, mis voolab Etioopia kiltmaalt järve. Omo jõele on aga ehitatud suur hüdroelektrijaam, mis kujutab järvele tõsist ohtu. Probleemi suurendavad ulatuslikud suhkruroo istandused Omo jõe luhtadel, mis vajavad hulgaliselt vett. Olukorda võrreldakse kolmkümmend aastat tagasi tühjaks jäänud Araali merega. Turkana järve tõenäolisest tulevikust saab hea ülevaate ingliskeelsest videoloost või ka 2015 aasta National Geographic artiklist. Kalakotkas Vadim leiaks ka musta stsenaariumi korral uue talvituskoha, aga kohalikud hõimud, kes sõltuvad järve veetasemest ning kalasaagist, on märksa raskemate valikute ees…

Tõnn on jälle kaardil

Postitatud: 10.10.2016 | Rubriik:

Peale enam kui kaks aastat peituse mängimist on Tõnni rändeid jälle võimalik jälgida. Tõnni tuttavad küsisid õige sageli, kas meil on mingit uut infot. Aga ega eriti ei olnud. Rohkem teadsime talvituse kohta, sest talvituskoht on Tõnnil üsna väike ja seda kohalike linnuvaatlejate hulgas teatakse (on ka näiteks spetsiaalne veebileht El Hondo konnakotkaste kohta). Tõnnile paigaldasime saatja 2008. aastal, kui ta oli veel pesapoeg. Jälgimisseade toimis kuni 2014. aasta kevadrändeni ja uuesti leidsime Tõnni üles 2016. aasta 30. aprillil Kotkaklubi kevadiste talgute ajal. Siisi me ei teadnud, missugune mittetöötava saatjaga suur-konnakotkas see on, aga 8. septembril õnnestus Tõnn kinni püüda ja tema isik kindlaks teha. Vana saatja vahetasime uue ja oluliselt kergema vastu, samuti sai ta jalga valge plastikrõnga koodiga 7X. Tõnnil ja tema paarilisel kasvas üles üks poeg, kes on samuti rõngastatud. Tõnni paarilisel pole rõngaid ja tema päritolu ega vanust me ei tea. Tõnn võis pesitsema asuda juba mullu, aga pigem siiski esimest korda tänavu. Seega oma elu üheksandal kalendriaastal. See on küll üllatavalt hilja, aga suur-konnakotkaste kohta on liigi harulduse tõttu ka vähe infot kogutud.