Sügisränne algas

Postitatud: 23.08.2014 | Rubriik:

Kuigi kaardil algas sügisrände hooaeg juba 15. juulil, ei teadnud sellest midagi meie vaadeldavad linnud, ega ka rändekaardi vaatajad. Kaart oli vahepeal uuendamata.
Tõsisema sügisrändega alustas esimesena uus lind kaardil – kalakotkas Tiiu. Tiiu jäi võrku Võrumaal Leokite kalakasvatuses vahetult enne rändele asumist. Pole päris kindel, aga tõenäoliselt on Tiiu meile varasemast tuttav – ta võib pesitseda 2012. aastal veebikaamera kaudu vaadeldud pesas (tollal kalakotkas2).
Hübriidne konnakotkas Tunne on alates juuli keskpaigast liikunud hoopis põhja poole, Venemaa Kaliningradi oblastist Lätti.
Kuulus sookurg Ahja4 liikus juuli lõpus oma sünnikohast Ahjal 80 km põhja poole Laiuse kanti, kus ta ilmselt ühineb mõne uue rändeparvega ja saab huvitav olema, kuhu ta siis talvituma suundub?
Must-toonekurg Raivo alustas sel aastal pesitsemist suhteliselt hilja, ilmselt paarilise hilise saabumise tõttu, seepärast ta alles toidab poegi. Aga varsti peaks pojad saama lennuvõimeliseks ja rändama hakkama.
Kaardile lisandub veel uusi väike-konnakotkaid, aga nemad veel ei rända.

Momendi seis

Postitatud: 19.06.2014 | Rubriik:

Huvitavam on praegu jälgida miittesuguküpseid linde, sest pesitsejad toimetavad varjatult omi asju.
Teise aasta hübriidne konnakotkas Tunne (vanemad suur- ja väike-konnakotkas) toimetab Läänemere ääres ja on leidnud sobiva kohana endale Kaliningradi oblasti (Venemaa). Kui vaadata tema teekonda, siis on see üsna sarnane kaks aastat varem samas pesas sündinud Luulega. Võimalik, et Tunne liigub suve jooksul veel põhja poole.
Mullu jälgitavate hulka sattunud sookured on pakkunud üllatusi ka teisel eluaastal. Ahja 4 naasmine nii varakult sünnipaiga lähedusse polnud küll ette aimatav. Teisalt on pisut veider, et Ungaris suure osa talvest veetnud Savimäe pöördus sinna tagasi juba maikuus, olles eelnevalt kevadrändega tulnud Lätti. Aga ega me ei tea, millega nad edasi üllatavad.
Merikotkas Meelis tegutseb valdavalt Venemaal ja üsna suurel alal. Läti merikotkas A531 on ikka veel pesakohata, aga viimasel ajal rohkem Leedus.
Täiskasvanud linnud on kas pesitsemas või hoiavad territooriumi (must-toonekurg Raivo, suur-konnakotkas Iti ja hübriidne Sander, väike-konnakotkad). Saatjaandmed seda selgelt eristada ei võimalda.
Suur-konnakotkas Tõnn on tõenäoliselt Skandinaavias, sest Soomes nähti Tõnniga sarnast saatjaga suur-konnakotkast aprillis. Tõnni saatja on aga ilmselt vanaduse tõttu info saatmise lõpetanud. Sarnane olukord on ka must-toonekurgede Pirsu ja Priiduga.

Rändeolud on ebasoodsad

Postitatud: 14.04.2014 | Rubriik:

Varasemad rändajad said kasutada soodsaid ilmaolusid ja praeguseks on Eestis pesapaikadel suur-konnakotkas Iti, hübriidne konnakotkas Sander ja väike-konnakotkas Aadu, samuti must-toonekurg Raivo. Sander tegi enne pesapaigale minekut suurema tiiru Venemaale, Peipsi taha. Huvitav kas ta on sealt pärit?
Aga teised rändajad on takerdunud Lääne-Ukrainas, kus pole juba mitu päeva olnud selget ilma. Rändel tõusvaid õhuvoole kasutavad linnud ei taha kehva ilmaga lennata, sest see võtab oluliselt enam energiat. Seega nad ootavad ilma paranemist, et edasi rühkida. Nii on Ukrainas ootamas meie väike-konnakotkaste enamus (Karin, Magnus, Jaan, Max). Nad küll püüavad leida õiget lennusuunda selginemiste korral, aga enamasti on olnud vihmane või lauspilves.
Lääne poolt rändav hübriidne konnakotkas Tunne aga saab selgemat ilma kasutada ja on jõudnud Ungari idaossa.
Kolmandat aastat elav merikotkas Meelis lendas Venemaal Laadoga järve lähistele ja peatub seal.
Suur-konnakotkas Tõnn pole alates 29. märtsist meile andmeid saatnud, tema saatja jukerdas juba varem – tõenäoliselt on see rikkis. Kui nii, siis tuleb mõelda, kuidas Tõnnil saatja ära saaks võtta või välja vahetada…

Raivo on tagasi Eestis

Postitatud: 01.04.2014 | Rubriik:

Mulluse kevadega võrreldes on rändlinnud enam kui kaks nädalat varem saabumas. Küllap ka kaugrändurite rännukiirust mõjutab ilm ja kui lauslumi maas, siis oodatakse või rännatakse tagasi. Tänavu on ilm Euroopas soojem ning ränne kulgeb suhteliselt kiiresti. Esimesena jõudis pesapaigale must-toonekurg Raivo. Tema mullused “kõvad konkurendid” (Priidu ja Sander) on kas loobunud meid informeerimast või liiguvad oma tavapärases rütmis. Raivo saabus pesitsusterritooriumile 27. märtsil, aga käis vaid korra mulluse pesa juures. Pole teada, kas pesaga on talvel miskit juhtunud? Raivo teekond polnud tänavu tavapärane, ta tegi väikse tiiru ja siis alles lendas koju.
Suur-konnakotkas Tõnn jättis Hispaania talvituskoha 23. märtsil ja oli viimati Lõuna-Saksamaal. Tõnni rändetee on üsna sarnane mullusega, ainult tänavu kümmekond päeva varasem ja tänavu saadab Tõnni saatja vähem asukohti. Ilmselt hakkab kuus aastat toiminud saatja väsimuse märke näitama. Must-toonekurg Pirsu saatja näitas asukohti viimati 17. märtsil, aga suure tõenäosusega on Pirsu üsna lähedal Eestile. Ainult hübriidne konnakotkas Tunne on veel talvitusalal Montenegros, Skadari Rahvuspargis. Väike-konnakotkad liiguvad küllalt lähestikku ja neid võiks oodata kümnekonna päeva pärast Eestisse. Sookurg Ahja4 valis Krimmi küsimuses Ukraina poole ja peatub seal.

Suurem osa linde rändab

Postitatud: 16.03.2014 | Rubriik:

Läti merikotkas A531 pole tõenäoliselt omale pesakohta leidnud, sest liigub ringi üsna suurel alal. Eesti merikotkas Meelis lendas kevadel Põhja-Lätist Peipsi-Pihkva järve äärde, temal pole veel pesa otsimisega kiiret.
Kaardil olevatest rändlindudest ei ole rännet alustanud ainult suur-konnakotkas Tõnn. Paar lindu (Sillu, Priidu, Tunne) pole kevadhooaja algusest andmeid saatnud ja nemad lisame, kui andmed laekuvad.
Esimesena alustas kevadrännet must-toonekurg Raivo, kes lahkus talvituskohast Iisraelis 23.veebruaril ja lendas tuttavasse peatuspaika Bulgaarias, kus peatus 5.-15.märtsini. Üllatavalt saatis ka must-toonekurg Pirsu saatja meile asukohti. Pidasime seda saatjat mittetöötavaks.
Kõik väike-konnakotkad liiguvad piki Aafrika mannert põhja poole.
Noored sookured ei kiirusta väga kevadrändega, sest nemad veel pesitsema ei asu. Küll aga saame ehk teada, kus nad veedavad oma esimese iseseisva suve. alvituskohas olid nad veel koos vanematega.