Sügisränne käib, aga Raivol juba läbi

Postitatud: 08.09.2016 | Rubriik:

Varasemad rändurid on teele asunud, aga must-toonekurg Raivo on juba mõnda aega talvekorteris. Raivo polnud küll esimene, kes sügisrännet 14. augustil alustas. Tema liigikaaslased Karl ja Eedi läksid lõuna suunas pisut varem (vastavalt 8. ja 12. augustil), aga Raivo lendas tavapäraselt kiirelt ja oli Iisraeli kalatiikidel 26. augustil. Eedi rännet Saudi Araabiasse saime jälgida ka mullu, aga Karli talvituskohta me veel ei tea. Kõigil jälgitavatel must-toonekurgedel olid tänavu ka pojad pesas ja isalinnud lahkuvad pesapaigalt viimastena.
Kalakotkad Markus ja Kalle olid täanavu ebaedukad, nende poegadele sai saatuslikuks tormituul, mis pojad pesast viis. Nii alustasid vanalinnud rännet varem kui mullu. Lisaks saame jälgida kalakotkas Vadimi rännet. Tema elab Peipsi järve idakaldal ja tõenäoliselt tal oma kindlat pesakohta veel pole.
Rändele on asunud mõlemad valge-toonekured, kes elavad Sloveenias ja Pavle on selle aasta noorlind. Fortuna esimest rännet saime mullu jälgida.
Lõuna suunas on hakanud Soomest tulema hiireviu Kordian, tema veel ei pesitsenud, aga veetis enamuse suvest Soomes.
Konnakotkad pole veel liikuma hakanud, samuti sookured ja raisakotkas.

Pesitsemine käib, aga tulemused selguvad hiljem

Postitatud: 01.06.2016 | Rubriik:

Rändelt saabunud linnud on asunud pesitsema ja vastavalt pesitsuse arengule hakkame neid ka kontrollima. Praegu käib merikotka pesade kontroll, järgmisena jõuavad pesitusega lõpusirgele must-toonekured (juuni lõpus-juuli algul), kalakotkad (juuli alguses) ja viimastena konnakotkad (juuli kuus).
Merikotkad A531 (Lätis), Pomo ja Kirilla (Venemaal), mõlemad must-toonekured ja kalakotkad suure tõenäosusega pesitsevad, samuti suur-konnakotkad Iti ja Sander. Väike konnakotkastest on pesapaigaga enam seotud Karin, Magnus, Jaan, Vahur ja Mait. Haage, Aadu ja Max võivad olla pesitsemise pooleli jätnud (konnakotkastele tundub tänavu olevat mitte just soodne aasta).
Pesiitsemiseks on liiga noored sookurg Savimäe, Gruusias sündinud raisakotkas Mikho, Sloveenias sündinud valge-toonekurg Fortuna, meie merikotkas Meelis ja hiireviu Kordian. Nende liikumisi lisame ka rändekaardile vastavalt andmete laekumisele.

Kaardilt on kadunud Sloveenia valge-toonekurg Zuri, hübriidne suur-konnakotkas Tunne ja sookurg Ahja 4. Neist teame ainult, et Ahja 4 on hukkunud Sudaanis. Teiste osas võib olla ka saatja probleem.

Must-toonekured on tagasi

Postitatud: 05.04.2016 | Rubriik:

Nagu viimastel aastatel tavaks, jõudis esimesena rändelt tagasi must-toonekurg Raivo. Pesapaigale saabus ta 29. märtsi õhtuks ja jäi sinna toimetama. Must-toonekurg Eedi oli üsna pea samuti tagasi, 1. aprilli ennelõunal jõudis ta Eestisse, aga läks esialgu Mulgimaale ja alles sealt Karulasse. Aga Karulasse ta ei jäänud, vaid lendas tagasi 80 km Lätti.
Konnakotkastest juhib kevadrallit Aadu, tema võib paari päeva pärast olla tagasi Otepää kandis. Konnakotkaste rivi on veninud üsna pikaks, emaslinnud Karin ja Haage on veel Aafrikas.
Kalakotkas Kalle oli talvitamas ilma levita kohas, aga alustas rännet 22. märtsi hommikul Kongo jõe alamjooksult ja jõuab peagi Vahemere kohale. Levisse sattus ta alles Alžeerias. Siis saime ka kõik varasemad asukohad kätte. Kalakotkas Markusalustas rännet oluliselt varem, 9. märtsil, aga kadus levist juba sama päeva õhtul. Pole teada, kas linnuga on kõik korras.
Sookurg Ahja4 on hukka saanud Sudaanis, New Halfa põllumajanduspiirkonnas. On teada, et seal kütitakse sookurgi viljapõldudelt ja tõenäoliselt Ahja4 ka nende hulka sattus. Sudaanis on meil tuttav mees Moez, kes püüab sinna sõita ja saatjat otsida. Moez on meid niisugusel puhul ka varem aidanud. Teise sookurega tundub kõik korras olevat, aga ta vist ei pesitse veel sel aastal.
Merikotkas Pomo andmeid pole me enam kaardile kandnud, sest ta hakkas ktihti külastama üht kohta metsas, mis võib olla pesapaigaks. Võimalik, et ta sel aastal ei munenud (võimalik pliimürgistuse mõju), aga pesa hoida võib ikka. Teine merikotkas, Kirilla on lennanud üle 1200 km kirde suunas ja kadus levist 1. aprillil.
Hiireviu Villu on jõudnud tagsi pesitsuskohta, aga tema saatja ei toimi. Hiireviu Kordiani saatja ärkas märtsi lõpus ja Kordian asub ligikaudu samas piirkonnas, kus ta jaanuari alguses kadus.

Kevadränne edeneb, Lõuna-Aafrika tühjeneb

Postitatud: 18.03.2016 | Rubriik:

Kevad areneb nii Eestis kui Eesti lindude rändeteel. Tavapärased varasemad rändajad, must-toonekured on Lõuna-Euroopas ja sealt pole enam palju jäänud. Raivo juba lendab peale peatust Bulgaarias siiapoole. Sookurgedest oleks ehk oodanud varasemat rände algust, sest nii Ahja 4 kui Savimäe võiks pesitsema hakata, aga küllap nad teavad paremini.
Väike-konnakotkad on jätnud nüüdseks Lõuna-Aafrika ja kiirustavad pesitsusaladele. Emaslinnud on selgelt maha jäänud. Otepää kandi mehed Aadu ja Max võistlevad esikoha pärast, nagu ka varasematel aastatel. Hübriidne konnakotkas Sander aga peab lendama mitu tuhat kilomeetrit vähem ja talle järelejõudmine on raske. Suur-konnakotkas Iti alustas tänavu üsna varakult rännet, aga tõenäoliselt ta teeb peatuse Bulgaarias. Tunne saatja andis meile viimased asukohad veebruaris ja peale seda on vaikus. Põhjus pole teada. Kalakotkas Kalle on eetrist kadunud veebruari algusest. Kalakotkas Markus alustas kevadrännet, aga pole viimase nädala jooksul andmeid saatnud. Merikotkas Pomo tõenäoliselt veel ei pesitse ja Kirilla liigub piki Kaama jõge põhja poole.

Kevadränne 2016 algas

Postitatud: 01.03.2016 | Rubriik:

Tüüpilistest rändlindudest alustas kevadrännet tänavu esimesena must-toonekurg Raivo, keda me jälgime juba kümme aastat. Tema kulunud saatja ärkas talveunest 13. veebruaril ja 17 veebruaril asus Raivo oma talvituskohast Iisraeli kalatiikidel põhja poole teele. Praeguseks on ta läbinud umbes 1800 km ja peatub Bulgaaria keskosas, talle juba tuttavas kohas.
Põhja poole liigub ka merikotkas Kirilla, aga tema alustas juba 4. veebruaril ja eriliselt ei kiirusta. Vaatame, kuhu ta välja jõuab.
Merikotkas Pomo peatub Kurgolovo poolsaarel, Luuga jõe suudmes, aga kui ta kuskil pesitsema asub, siis me teda enam avalikult ei jälgi – nii nagu kõigi rangelt kaitstavate pesitsejatega.
Väike-konnakotkad hakkavad samuti tasapisi põhja poole liikuma. Raske on öelda, millal seda rändeks saab nimetada. Aga isaslinnud tunduvad enam rändest huvitatud olevat.
Kõik linnud pole veel kaardil, sest neist pole laekunud andmeid peale veebruari keskpaika. Kui andmed saabuvad, siis ilmuvad nad ka kaardile. Nüüd saame juba andmeid tihedamini kui talvel.