Must-toonekurg Raivo teisena Eestis

Postitatud: 06.04.2015 | Rubriik:

Must-toonekurg Raivo jõudis tänavu tagasi oma pesitsusalale Lääne-Virumaal märtsi viimasel päeval ja nagu tavaliselt kontrollis esmalt üle pesakoha (seda pole rändekaardil näidatud). Kuuldavasti on must-toonekurgi Eestis nähtud sel aastal mujalgi kas märtsi lõpus või aprilli alguses. Paar on kohal ka Läti kolleegide kaamerapesas
Hiireviu Villu on oma pesitsuterritooriumil ja see on sama piirkond, kus me ta sügisel kinni püüdsime.

Väike-konnakotkad jäid toppama Aafrika keskosas, mis paistab olevat üldine probleem, sest ka Saksa kolleegide andmed näitavad sama. Võimalik, et Ugandas on ilmastik rändeks sobimatu. Ainult väike-konnakotkas Aadu on varsti kohal ja kaugel pole enam ka Max.
Hübriidne konnakotkas Tunne teeb ajalugu, sest kasutab rändeteed, mida Eesti konnakotkad teadaolevalt pole kasutanud, so üle Kaukasia. Viimati oli Tunne Armeenias.
Sookurg Ahja4 on jõudnud üle Krimmi Ukrainasse ja Savimäe peatub Ungaris.

Viu Villu saabub esimesena

Postitatud: 23.03.2015 | Rubriik:

Tänavuse Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti raames jälgime hiireviud, kellele rahvahääletuse tulemusena sai nimeks Villu.
Villu alustas kevadrännet talvituskohast Lõuna-Saksamaal, Münheni lähedal 8. märtsil. Esimene nädal kulus soojenduseks, päevateekonnad olid tagasihoidlikud ja peatused pikad. Nii liikus Villu läbi Tšehhi Poolani. Edasi läks ränne kiiremaks ja päevas lendas Villu kohati üle 200km. 22. märtsi lõunaks oli Villu jõudnud Leedu keskossa. Kui samamoodi edasi läheb, siis on ta varsti Eestis. Villu kannab 28g kaaluvat ECOTONE SULA tüüpi jälgimisseadet, mis määrab linnu asukoha neli korda ööpäevas ja saadab andmed iga neljanda asukoha määramise järel. Kuna alati ei õnnestu seadmel GPS asukohta kiiresti määrata, siis nihkub andmete edastamine mõnikord võrreldes eelmise päevaga. Püüame omalt poolt uued laekunud andmed rändekaardile kanda niipea kui võimalik. Villu rände sihtkohta me praegu veel ei tea.

Väike-konnakotkad käituvad kuidagi kummaliselt Uganda piirkonnas, ei taha hästi sealt edasi lennata. Näiteks Magnus pööras 13. märtsil otsa ringi ja lendas 1200km lõuna poole tagasi Alles 19. märtsil otsustas ta uuesti põhjasuuna võtta. Sarnast käitumist on esinenud jälgitavate rändlindude puhul suhteliselt harva ka varem, aga põhjus on ebaselge. Üldiselt on kevadränne väike-konnakotkaste puhul vähem sünkroniseeritud kui sügisränne. Kevadel on erinevate isendite rände alustamine ja kulg enam erinevad. Ka saabumine pesitsuskohtadesse on seetõttu ebaühtlane.

Merikotkas Meelise saatja on pisut enam energiat kogunud ja saame neljanda kalendriaasta isase merikotka liikumisi jälgida. Nagu varemgi, kipub Meelis hoidma rohkem Pihkva järve idakaldale. Pesitsemiseni läheb tal veel vähemalt paar aastat.

Kevadränne on alanud

Postitatud: 06.03.2015 | Rubriik:

Kevad toob mõne uue liigi rändekaardile, aga mõne oleme (ajutiselt) ka kaotanud.
Uue liigina näeme Eesti tänavust aasta lindu viud, esialgu küll vaid hiireviud. Üks jälgitav hiireviu on momendil veel Saksamaa kaguosas, aga peagi ta tulema ei hakka. Sellel viul on võrreldes teiste jälgitavate lindudega üks eripära – tal pole veel nime. Saad seda viga parandada, kui teed sobiva pakkumise. Nimesid saab pakkuda kuni 15. märtsini.
Kadunud on kaardilt must-toonekurg Francek ja kalakotkas Tiiu. Tõenäoliselt on nad mobiililevist väljas.

Üsna ühel ajal alustasid rännet must-toonekurg Raivo ja väike-konnakotka isaslinnud. Juhtimas on Mait Tartumalt. Kui sügisel olid väike-konnakotka emaslinnud esirinnas, siis nüüd pole neil kiiret nagu kuhugi. Karin asub üldse Angoolas ja Haage Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Merikotkad pole regulaarselt veel infot saatma hakanud, st valgust napib.

Uue aasta seis

Postitatud: 13.01.2015 | Rubriik:

Praegu on enamusel saatjatel nö säästurežiim, lindude asukohti määratakse vähe ja ka andmete ülekanne toimub harva. Argos süsteemi saatjad saadavad infot 5-14 päeva järel (erinevad saatjad erinevalt), nii nagu nad tootmise ajal programmeeritud on. GSM põhised saatjad edastavad lindude asukohti iga päev, aga vaid siis, kui nad GSM levis asuvad. GSM võrgu puudumine talvituskohas tähendab pikka ootamist, kuni lind sobivamasse kohta lendab. Sügispoolaaasta lõpuni on jäänud kuu aega. Alates veebruari keskpaigast hakkame juba kevadet kuulutama.
Väike-konnakotkad toimetavad oma suurel talvisel territooriumil Lõuna-Aafrika keskosas. Nad lendavad ringi peamiselt Zimbabves ja Botswanas, aga Magnus on momendil Namiibias, Jaan ja Haage Mosambiigis. Kuna väike-konnakotkad liiguvad üsna palju, siis aeg-ajalt satuvad ikka mobiililevisse ja saadavad infot oma teekonnast.
Suur-konnakotkas Iti on tänavu sügisrändel üsna aeglane olnud, ta on küll jõudnud Türki, aga ei paista väga kiirustavat. Suur-konnakotkas Tõnn pole küll enam kaardil, aga talvitab oma tavapärases kohas El Hondo märgalal Hispaanias. Hea, et saame teda mingil määral jälgida ka ilma, et saatja töötaks. Sander ja Tunne on vaid poolenisti suur-konnakotkad ja nemad talvitavad lähestikku Sudaani ning Lõuna-Sudaani piiril.
Must-toonekurg Raivo on Iisraeli kalatiikidel ja Francek kadus levist novembris peale Nigeeriasse jõudmist.
Kalakotkas Tiiu kaob aeg-ajalt levist, aga asub endiselt Elevandiluuranniku sisemaal Camoe jõe ääres.
Sookured Ahja4 ja Savimäe elavad väga erinevat elu. Kui Ahja4 järgib mullust talvitusskeemi ja on praegu Etioopias, siis Savimäe jõudis aasta alguses Ungarist Põhja-Aafrikasse ning praegu on Alžeerias. Mullu talvitas ta Ungaris ja peale põgusat kevadist Läti visiiti ka suvitas Ungaris.
Merikotkaste kohta värsked andmed puuduvad, sest saatjate akud on tühjad.

Talvituskohad valitud

Postitatud: 18.11.2014 | Rubriik:

Kuigi päris talv pole meie lindude pesapaikades veel alanud, on pea kõik jälgitavad linnud jõudnud oma talvituskohtadesse. Suur-konnakotkas Iti veel rändab ja sookurg Savimäe osas selgub talvituskoht tõenäoliselt peagi. Liigiti on talvituskoha mõiste erinev – kalakotkas, suur-konnakotkas, must-toonekurg, osaliselt sookurg kasutavad talvel üsna kitsalt piiritletud ala, mille nad on kunagi välja valinud ja lendavad alati sügisel täpselt samasse kohta. Vastavalt kohalikele oludele võidakse seda ka muuta, näiteks kui veekogud kuivavad. Aga ka siis minnakse tavaliselt edasi juba tuttavasse kohta, kus ka varem samal põhjusel on oldud. Teistsuguse strateegia on valinud väike-konnakotkas. Nemad lendavad ühelt poolt kõige kaugemale Aafrika lõunaossa ja teisalt liiguvad talve jooksul vägagi laialt ringi. Väike-konnakotka talvitusala kese on umbes 1000×1000 km suur ja sinna mahuvad umbes 100 000 isendit talvel ära. Mõnikord võib talvituslalal näha kümneid väike-konnakotkaid ühest vaatluskohast. Küll aga on seal üsna vähe vaatlejaid, kellelt vastavat infot võiks saada.