Projektid

Projekti kestus: 2021-2023
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Projekti eesmärgiks on hankida uut teavet kaljukotka leviku ja elupaigakasutuse kohta Eestis, tagamaks tulevikus liigi ja tema elupaikade efektiivsem kaitse korraldamine.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2021-2022
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Projekti käigus kaasajastatakse rändekaardi veebirakendus ning kohandatakse kasutajaliides vastavalt tänapäevastele turvanõuetele. Samuti on eesmärgiks veebirakenduse laadimisaja oluline lühendamine, mh serveri- ja andmebaasitarkvara kaasajastades. Mugavam kasutajakogemus suurendab eeldatavalt kasutajate hulka ning sellega vaatajate teadlikkust vaadeldavate liikide kohta. Rändekaardi andmebaasi kasutamiseks teadlaste poolt luuakse võimalus andmevahetuseks TÜ PlutoF bioloogiliste andmete keskkonnaga ja sealtkaudu ka rahvusvahelise GBIF avaandmekoguga.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2021-2022
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Veebikaamerad rangelt kaitstavate linnuliikide – kotkad ja must-toonekurg – pesaelu jälgimiseks on olnud kasutusel alates 2007. aastast. Nende eesmärgiks on liikide tutvustamine ja kaitseabinõude ning -vajaduste selgitamine avalikkusele, samuti liigikaitseliste piirangute täpsustamine.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2020-2022
Elluviija: Kotkaklubi
Partner: Keskkonnaamet
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Must-toonekure seisundi halvenemise üheks põhjuseks on vooluveekogude muutused. Uuringutele tuginedes on võimalik rikutud veekogude (sh maaparandussüsteemide eesvoolude) seisundit parandada selliselt, et elustik nendes taastuks või saavutaks suurema mitmekesisuse ja pakuks seeläbi vooluveekogudel toituvatele liikidele paremaid toitumisvõimalusi.

Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise seisundi parandamine (lõpparuanne, 2022)

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2020-2022
Elluviija: Kotkaklubi
Partner: Keskkonnaamet
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Eramaadel asuvate kotkaste ja must-toonekure püsielupaikades asuvad maaomanikud küsivad sageli andmeid nende maadel pesitsevate kotkaste kohta. Projekti käigus koostatakse koostöös Keskkonnaametiga maaomanikele vastavad personaalsed infokirjad. Samuti selgitatakse, miks ja kuidas kotkaid ja must-toonekurge kaitstakse, millest tekivad piirangud ja milliseid toetusi maaomanikele pakutakse.

Kotkaste ja must-toonekure kaitse. Infomaterjal maaomanikele. (2022)

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2019-2020
Elluviija: Kotkaklubi
Partner: Eesti Maaülikool
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Eestist leitakse igal aastal 5-10 pliimürgistusega merikotkast, kellest kolmandik suudetakse piisavalt terveks ravida, et nad tagasi loodusesse lasta. Samas ei teata nende lindude edasist elumust ja käitumise eripärasid, et hinnata ravimise edukust. Koostöös Maaülikooli veterinaari Madis Leivitsaga paigaldatakse loodusesse tagasi lastavatele kotkastele GPS-saatjad, et jälgida nende käekäiku, mh uuritakse vabastatud kotkaste peatumispaiku, et hinnata kotkaid varitsevaid ohte.

Pliimürgistusest terveks ravitud merikotkaste liikumisteekondi saab vaadata rändekaardilt.

PROJEKTI LÕPPARUANNE

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2019-2020
Elluviija: Kotkaklubi
Partner: Eesti Maaülikool
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Projekti eesmärgiks on uurida GPS-saatjate abil suur- ja väike-konnakotkaste elupaigakasutust eelkõige põllumajandusmaastikus. Seeläbi soovitakse välja töötada potentsiaalseid meetmeid konnakotkaste kaitseks, mida oleks võimalik rakendada järgmise perioodi Maaelu Arengukava väljatöötamisel.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2019-2020
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Veebikaameraid on erinevate kaitsealuste linnuliikide (eelkõige kotkad ja must-toonekurg) pesade jälgimiseks kasutatud üle kümne aasta. Selle ajaga on kogutud olulist liigikaitselist informatsiooni ning tutvustatud jälgitavaid liike avalikkusele. Kaamerate tööshoidmisega kaasnevad aga erinevad kulud alates riistvara amortiseerumisest andmesideni, mida osaliselt finantseeritakse projekti rahastusest. Lisaks võetakse projekti lõpuks kokku pesakaamerate tulemused nii liigikaitse kui kodanikuteaduse arendamise vallas ning koostatakse edasine tegevusplaan.

Loe pesakaameratest pikemalt siit

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2019-2022
Elluviija: Kotkaklubi
Partnerid: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainvesteeringute keskus
Toetaja: Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF)

Projekti eesmärgiks on uurida must-toonekure teadaolevates elupaikades asuvate vooluveekogude seisundit ning töötada välja suunised vooluveekogude looduslikkuse taastamiseks. Seejuures puhastatakse vabatahtlike abiga must-toonekure potentsiaalseid toitumisveekogusid võsast ja vette kukkunud puudest ning paigaldatakse kuni viiele must-toonekurele GPS-saatjad, et selgitada välja nende toitumisala ja uurida vooluveekogude taastamisega kaasnevat võimalikku mõju toitumispaikade kasutuses.

Projekti materjalidega saab tutvuda siin.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2018-2019
Elluviija: Eesti Maaülikool
Partnerid: Kotkaklubi, Akhova Ptushak Batskaushchyny (BirdLife Belarus)
Toetaja: Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö programm Valgevenega

Kotkaklubi on üheks partneriks Eesti Maaülikooli elluviidavas rahvusvahelises koostööprojektis, mille eesmärgiks on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisundi hindamisel ja kaitses. Kaheaastase projekti käigus analüüsitakse seni kindlaks tehtud olulisemate ohutegurite – hübridiseerumise ja elupaikade hävimise – ulatust Valgevenes. Selleks uuritakse GPS-saatjate abil Valgevene suur-konnakotkaste elupaigavalikut pesitsus- ja talvitusalal ning selgitatakse välja nende olulisemad rändeteed. Samuti kogutakse lindudelt geneetilisteks analüüsideks DNA-proove. Lisaks tutvustatakse Valgevene looduskaitsjatele Eestis kasutatud kotkaste uurimis- ja liigikaitsemeetodeid ning otsitakse ühiselt sobivaimat liigikaitsestrateegia suur-konnakotkaste kaitseks Valgevenes.

Valgevenes GPS-saatjatega märgistatud suur-konnakotkaste rändeteekondi saab vaadata rändekaardilt.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2017
Elluviija: Kotkaklubi
Partner: Keskkonnaministeerium
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Kotkaklubi organiseeritud rahvusvaheline merikotka konverents toimus 5.-7. oktoobril 2017. aastal Roostal, Läänemaal. Konverentsil osales 93 kotkauurijat 20 riigist. Plenaarettekannetega esinesid Björn Helander (SWE), Oliver Krone (GER), Jeffrey Meshach (USA) ja Perrti Saurola (FIN). Ühtekokku esitati konverentsil 37 ettekannete ja 15 posterettekannet. Teemad varieerusid keskkonnamürkide ja pliimürgistuse mõjust, liikide omavaheliste suhete, kotkaste kaitse, taasasustamisprogrammide, telemeetria- ja populatsiooniuuringute ning teavitustegevuseni.

Konverentsi materjalidega saab tutvuda siin.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2016
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Alates 2005. aastast on saatjatega varustatud lindude rändeteekondi kajastatud avalikul rändekaardil, kuid seoses veebikasutajate harjumuste ja ka tehniliste võimaluste olulise muutumisega oli rändekaardi kasutajaliides aegunud. Projekti käigus kõrvaldati aastatega kuhjunud kitsaskohad ning loodi kaasaegseid võimalusi arvestav kasutajaliides.

Rändekaardiga saab tutvuda siin.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2014-2018
Elluviija: Kotkaklubi
Partnerid: AO «Экопроект», Санкт-Петербург (JSC “Ecoproject”), Национальный парк «Себежский» (“Sebezhskiy” rahvuspark)

Rahvusvahelise koostööprojekti raames uuris Kotkaklubi Venemaal Pihkva oblastis Rämeda poolsaarel pesitsevaid kotkaid. Projekti eesmärgiks oli määrata kotkaste asustustihedus ja pesitsusedukus Pihkva ja Peipsi järvedega piirneval ligi 1000 km2 suurusel seirealal. Peamiselt soisel maastikul otsiti kotkaste pesi, pildistati meri- ja kalakotkaste vanalinde rõngaste lugemiseks ning määrati kotkaste pesitsusedukus ja märgistati pesapoegi värviliste jalarõngastega. Viie aasta jooksul toimus 20 kolme kuni viiepäevast ekspeditsiooni, mille käigus leiti 93 uut kotkapesa: 5 kaljukotka (3 pesitsusterritooriumit), 31 merikotka (30 pesitsusterritooriumi) ja 57 kalakotka pesa (50 pesitsusterritooriumit).

Projekti kokkuvõttega saab tutvuda siin.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2012
Elluviija: Kotkaklubi
Toetaja: Keskkonnainvesteeringute keskus

Kotkaste ja must-toonekure kaitset on võimalik tagada ainult teadaolevates pesakohtades. Seetõttu otsiti projekti käigus Harjumaalt seni teadmata ja kaitseta kotkaste ja must-toonekure pesasid, et need kaitse alla võtta. Lisaks leitud pesadele edastati välitööde käigus kohatud teiste kaitsealuste linnuliikide asukohad samuti Keskkonnaametile keskkonnaregistrisse kandmiseks.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2012-2013
Elluviija: Latvijas Dabas Fonds (Läti Loodusefond), Eesti Ornitoloogiaühing
Partnerid: Kotkaklubi
Toetajad: Euroopa Regionaalarengu Fondi ESTLAT programm, Keskkonnainvesteeringute keskus

Latvijas Dabas Fonds (Läti Loodusefond) ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostööprojekti raames keskenduti eelkõige kala- ja merikotka kaitse edendamisele läbi avalikkuse kaasamise. Toimusid erinevad õppepäevad ja seminarid ning koostati kotkapesi tutvustav infomaterjal. Projekti käigus paigaldas Kotkaklubi veebikaamerad kalakotkaste pesadele Lõuna-Eestis ja merikotka pesale Läänemaal. Lisaks olid kotkaste rändeteekonnad jälgitavad avalikul rändekaardil. Ühtlasi koostati tegevusplaan merikotka kaitseks Eestis ja Lätis.

Projekti materjalidega saab tutvuda siin.

ALGUSESSE

Projekti kestus: 2004-2009
Elluviija: Eesti Ornitoloogiaühing
Partnerid: Kotkaklubi, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Erametsakeskus
Toetajad: Euroopa Liidu LIFE-Nature programm, Keskkonnainvesteeringute keskus

Projekti käigus tegeleti must-toonekure ning väike- ja suur-konnakotka kaitsega Eestis. Keskenduti eelkõige elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamisele kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadustest. Muuhulgas taastati luhaalasid, uuendati sihtliikide kaitsetegevuskavad ja viidi läbi mitmeid seminare. Projekti käigus valmis Eesti kotkaid tutvustav dokumentaalfilm „Eesti Kotka-Aabits“.

Projekti materjalidega saab tutvuda siin.

ALGUSESSE