Kotkaklubi

Kotkaklubi

Kotkaklubi on 1999.a. loodud vabaühendus, mis koondab kotkaste ja must-toonekure kaitsmisele, uurimisele ja tutvustamisel pühendunud kotkasõpru. Kotkaklubi eesmärgiks on, et kotkad ja must-toonekurg jääksid ilmestama Eesti maastikku ka tulevikus.

Kui Teil on vaatlusi mõne kotkapere kohta või leiate kahtlaselt suure kullilise pesa ärge kahelge sellest meile teatamast !!!

KOTKAKLUBI ALGUSAJAD
KOTKAKLUBI PÕHIKIRI
KOTKAKLUBIST MEEDIAS

JUHATUS
MAAKONDLIKUD KONTAKTISIKUD

Kotkaste vaatlemisel ja kaitsmisel Eestis on pikk ajalugu. Esimesed teadaolevad vaatlused pärinevad 20. sajandi esimesest poolest. Ilmselt on olnud kotkahuvilisi ka varem, aga puudub tõestusmaterjal. Läinud sajandi alguspoole kotkatöödest on valminud 1937. aastal lühifilm „The Last of the Golden Eagle”. See on tõenäoliselt Muraka rabas 1935. aastal Eesti Kultuurfilmi vändatud ja hiljem Inglismaal monteeritud ringvaade (vaata lisaks Postimees, 9. juuli 1935). Tollel ajal olid metsavahid ja ka metsaülemad põhilisteks infokogujateks kohapeal. Kotkapesade kontrollimisega tegelesid Johannes Lepiksaar, N. Mikkelsaar, Gustav Vilbaste. Peale sõda tegelesid kotkastega Eerik Kumari, Ü. Järvekülg, Lembit Enok, Hillar Pärjassaar. Alates 1960ndatest kaitsevad kotkaid Aksel Baumer, Fred Jüssi, Tiit Randla, Jaan Rannap, Edgar Valter. Hiljem Jüri Tõnisson ja Anti Õun. Organisatsiooniliselt uuele tasemele jõuti kotkakaitses 1989. aastal, mil Einar Tammuri eestvõttel moodustati looduskaitse-kooperatiiv “Kotkas”. 1991. aastal algasid kotkasõprade igasügisesed kokkusaamised, mida esialgu nimetati ka looduskaitse-kooperatiivi “Kotkas” laiendatud koosolekuteks. Uute liikmete lisandudes ja Eesti riigi arenedes kujunes kooperatiivist kümne aasta jooksul kotkahuviliste klubi, mis sai 1999. aasta 18. märtsil ametliku nime Kotkaklubi. Kotkaklubi nime all tegutsetakse sõltumatu vabaühendusena tänaseni.

LOE KOTKAKLUBI ALGUSAEGADEST PIKEMALT

Praegusel momendil kuulub Kotkaklubisse 30 liiget, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks. Nii on ka Kotkaklubi põhikirjaliseks eesmärgiks, et kotkad ja must-toonekurg jääksid ilmestama Eesti maastikku ka tulevikus. Oma eesmärkide saavutamiseks algatab ja vajadusel teostab Kotkaklubi mitmesuguseid loodus- ja keskkonnakaitselisi projekte, osaleb praktiliste kaitseabinõude väljatöötamises ja rakendamises ning tegeleb avalikkuse informeerimisega. Koostöös riigiasutuste, teadusasutuste, ettevõtete ja aktiivsete kodanikega pingutatakse kotkaste ja must-toonekure kaitse nimel.

KOTKAKLUBIST JA KOTKASTEST MEEDIAS


Kotkaklubisse saab astuda vaid kõigi seniste liikmete nõusolekul (vt Kotkaklubi põhikiri). Reeglina peab soovija olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel ja sel teel tõestanud tegudega oma sobivust Kotkaklubisse kuulumiseks. Kotkaklubi tegevust koordineerib juhatus. Kogu tegevus Kotkaklubis on vabatahtlik või projektipõhine ning keerleb kotkaste ja must-toonekure ümber. Kotkaklubi liikmeid on pea terves Eestis. Igas maakonnas on Kotkaklubil oma koordinaator, kes tegeleb sealsete kiiremate probleemide lahendamisega. Vajadusel saate pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes Kotkaklubi üldkontaktile (58 002 869, klubi@kotkas.ee).