Kotkaste ja must-toonekure pesitsust võib tugevasti häirida igasugune tegevus nende pesa lähistel, alates juhuslikust külastusest ja lõpetades pikemaajalise metsaraiega. Haudumise või väikeste poegade ajal vanalinnu poolt hüljatud kurn võib hukkuda röövlindude (ronk, kullilised) rüüste või selle tõttu, et munad või pojad jahtuvad maha. Seetõttu on pesitsuse õnnestumise seisukohalt praktiline ja tõhus abinõu luua iga leitud pesitsuspaiga ümber kindla suurusega kaitsevöönd (püsielupaik) ja piirata – olenevalt liigi tundlikkusest ja pesitsuspaiga struktuurist – pesitsusajal inimtegevust mingis kindlas raadiuses ümber pesa.
Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on igasugune majandustegevus keelatud (v.a. liigi kaitseks tehtavad tööd), piiranguvööndis on metsatööd teatud tingimustel lubatud pesitsusvälisel ajal. Püsielupaika ümbritsevas puhvervööndis on soovituslik metsa majandada püsimetsana säilitades kõige laiavõralisemaid ja vanemaid puid, laialehiseid puuliike, põlengujälgedega puid ja tüükaid, mitmes kõdunemise astmes lamapuitu ja ebatavalise kasvuvormiga vanu puid. Lageraie korral puhvervööndis või vahetult väljaspool seda on soovitatav jätta väikeste rühmadena kasvama võimalikult palju jämedaid ja tugevate okstega puid, millest 50-80 aasta perspektiivis võiksid kasvada kotkastele sobilikud pesapuud.
Vaata lisaks juhiseid maaomanikele kotkaste ja must-toonekure elupaikade säilitamiseks
LIIK | SOOVITUSLIK PUHVERVÖÖND |
---|---|
Merikotkas | 200 meetrit |
Kaljukotkas | 500 meetrit |
Kalakotkas | 400 meetrit |
Konnakotkad | 300 meetrit |
Must-toonekurg | 400 meetrit |
Kotkaste ja must-toonekure pesitsusedukus on otseses sõltuvuses toidu kättesaadavusest, mistõttu on liigikaitse seisukohalt oluline soodustada potentsiaalsete toitumisalade majandamist kotkastele sobilikul viisil. Seejuures tuleb arvestada, et erinevatel kotkaliikidel ja must-toonekurel on erinevad nõudmised toitumisaladele. Konnakotkad peavad jahti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, vähemal määral ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel. Kalakotkas ja merikotkas on peamiselt kalatoidulised, kuid lisaks looduslikele veekogudele võivad saaki püüdmas käia ka kalakasvandustes. Kaljukotka toitumisalad asuvad enamasti suurtel soo- ja rabaaladel ning must-toonekurg eelistab looduslikke vooluveekogusid.
Eelnevast lähtuvalt võiks konnakotkaste pesalähedasi põlde ja rohumaid majandada mahepõllumajanduslikke põhimõtteid jälgides ja vältida suurepinnaliste monokultuuride (raps ja teravili) külvamist. Maaparandussüsteemide rajamisel või rekonstrueerimisel tuleks aga arvestada must-toonekure eelistusi toitumisojadele. Kala- ja merikotka vaenamise vältimiseks on oluline kotkaste poolt kalakasvandustele tekitatud kahjude kompenseerimine ning kaljukotka saakobjektide rohkus sõltub meie soode käekäigust.
Vaata lisaks juhiseid maaomanikele kotkaste ja must-toonekure elupaikade säilitamiseks
LIIK | TOITUMISALA SUURUS |
---|---|
Merikotkas | 3 km |
Kaljukotkas | 10 km |
Kalakotkas | 5 (max 25) km |
Konnakotkad | 2 km |
Must-toonekurg | 10 (max 25) km |