Saatjad

Lindude jälgimine saatjate abil

Kotkaklubi on kotkaste ja must-toonekurgede jälgimiseks kasutanud väga erinevate tootjate raadio-, satelliit- ja GSM-saatjaid. Eelkõige on olnud eesmärgiks liikide kaitse parandamine, sh ka mõttetute piirangute väljaselgitamine. Üldiselt on kogu saadud info (rändeteed, talvitumisalad, territooriumi kasutamine, toitumislendude kaugus, rändele asumine jne) olnud täiesti uue kvaliteediga info, mida saatjateta poleks ilmselt üldse saadud.

Saatjatega varustatud lindude rändeteekonnad on nähtavad avalikul rändekaardil


Saatjatega varustatud lindude rändeteekonnad on kõigile nähtavad avalikul "(open-new)rändekaardil":https://birdmap.5dvision.ee

Rõngastamise abil saame teada konkreetse linnu püüdmise ja vabastamise koha ning aja, kuid mõnikord vajame informatsiooni ka linnu liikumisteekondade kohta. Sellisel juhul tuleb appi võtta linnule kinnitatavad spetsiaalsed seadmed – raadio-, satelliit- või GSM-saatjad.

Raadiosaatjad

Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid, mis saadava pidevalt välja raadiosignaali. Raadiosaatja signaal on olenevalt maastikust ja seadmete eripärast tabatav 0,1-50 km kauguselt. Kotkastele ja must-toonekurele sobivad raadiosaatjad on leitavad mõne kuni paarikümne kilomeetri kauguselt, olenevalt kas saatjaga lind asub maapinnal või lendab kõrgemal. Raadiosignaali leidmiseks on vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Seetõttu on raadiosaatjaga linde küll hõlpus leida, näiteks käitumisvaatluste tegemiseks, aga töö maht on seejuures siiski küllaltki suur ning kasvõi rände uurimiseks ei ole raadiosaatjad parim lahendus.

Satelliitsaatjad

Satelliitsaatjad võimaldavad oluliselt vähendada lindude otsimise ja jälgimisega seotud tööjõukulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad satelliitide vahendusel otse arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda serverisse, kus arvutatakse linnu asukohad. Tavaliste satelliitsaatjate täpsus pole eriti suur – kõige paremal juhul mõnisada meetrit, kuid sageli mitu kilomeetrit. Seega sobivad need eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Kui satelliitsaatja väikesesse karpi on aga peidetud ka GPS-moodul saadakse oluliselt täpsemaid asukohapunkte. Lind lendab ringi justkui tavalise GPSiga. Lisaks salvestab seade punkti võtmise hetkel linnu liikumiskiiruse ja -suuna. Satelliitsaatjad saadavad asukoha määramiseks vajalikud signaalid satelliidile etteprogrammeeritud aegadel, mistõttu saab teeninduskulude ja patarei kokkuhoiu eesmärgil asukohapunktide võtmise sagedust määrata. Võimalik on kasutada nii akutoitel kui päikesepatareidel töötavaid satelliitsaatjaid.

GSM-saatjad

GSM-saatjad on olemuselt väga sarnased GPS-iga satelliitsaatjatega, kuid nende puhul edastatakse asukohainfo satelliitsignaali asemel läbi GSM/GPRS võrgu. See aitab oluliselt vähendada andmesidekulusid. Samas sõltub andmete edastamine otseselt mobiilsidevõrgu olemasolust. Võrgu puudumisel salvestab saatja etteantud sagedusega asukohainfot edasi, kuid kätte saab informatsiooni alles siis kui lind ja seega ka saatja jõuavad levipiirkonda. Olenevalt saatja mudelist edastatakse infot nii andmepakettide kui SMS kujul ning saatjat on võimalik ümber programmeerida (nt muuta asukohapunktide salvestamise sagedust) distantsilt. Tänasel päeval kasutab Kotkaklubi enamasti just GSM-saatjad.


SAATJATEGA LINNUD

Must-toonekurg
Aru (ränne 2019)
Eedi (ränne 2015-…)
Kaku (ränne 2008-2010)
Karl (ränne 2016-2019)
Karula (ränne 2018-…)
Leida (ränne 2009-2012)
Lembit (ränne 2008-2010)
Maru (ränne 2018-2019)
Mid (ränne 2008)
Murru (ränne 2009)
Oru (ränne 2019-…)
Oss (ränne 2008-2011)
Ossipoeg (ränne 2008)
Piia (ränne 2007-2008)
Pirsu (ränne 2009-2014)
Priidu (ränne 2007-2013)
Priidupoeg (ränne 2008)
Päike (ränne 2018)

Raivo (ränne 2006-2017)
Raivopoeg (ränne 2008)
Raivopoeg1 (ränne 2009)
Raivopoeg2 (ränne 2009)
Reet (ränne 2009)
Valdur (ränne 2008-2012)
Valja (ränne 2008)
Toomas (ränne 2009-2010)
Tooni (ränne 2007)

Suur-konnakotkas
Ann (ränne 2006)
Iti (ränne 2009-2017)
Juku (ränne 2005)
Mart (ränne 2006-2007)
Luule (ränne 2011-2012)
Pille (ränne 2018-…)
Priit (ränne 2018-…)
Sander (ränne 2012-…)

Teele (ränne 2006)
Tore (ränne 2012)
Tunne (ränne 2013-2016)
Tõnn (ränne 2008-2014 ja 2016-…)

Väike-konnakotkas
Aadu (ränne 2013-2017)
Haage (ränne 2014-2017)
Jaan (ränne 2013-…)
Kaarel (ränne 2011)
Karin (ränne 2011-…)
Magnus (ränne 2012-…)
Mait (ränne 2014-2018)
Max (ränne 2013-2016)
Mälgandi (ränne 2018-…)
Vahur (ränne 2014-2016)
Volli (ränne 2016)

Kalakotkas
Erika (ränne 2007-2013)
Ilmar (ränne 2012-2013)
Kalle (ränne 2015-…)
Maria (ränne 2006-2008)
Markus (ränne 2015-…)
Piret (ränne 2012-2013)
Tiiu (ränne 2014)

Merikotkas
Hanna (ränne 2019-…)
Kelli (ränne 2019-…)
Meelis (ränne 2012-2019)
Nimeta (ränne 2012)
Olev (ränne 2018-…)
Pomo (ränne 2015-…)
Sillu (ränne 2012-2013)


MEESKOND JA TOETAJAD

Meeskond:
Kotkaklubi – idee, andmed, saatjate paigaldamine ja rändekaart
Eesti Maaülikool – saatjate paigaldamine ja andmete väärindamine
Tartu Ülikool – saatjate paigaldamine ja andmete väärindamine
Eesti OrnitoloogiaühingLIFE ja ESTLAT projektide majandamine
Latvijas Dabas fonds – andmed

Toetajad:
Keskkonnainvesteeringute keskus – toetus saatjate soetamiseks ja rändekaardi uuendamiseks aastatel 2016-2020
LIFE programm – toetus saatjate soetamiseks EAGLELIFE projekti raames
ESTLAT programm – toetus saatjate soetamiseks Eagles Cross Borders projekti raames
Keskkonnaamet – toetus saatjate andmesidekulude katmiseks
Riigimetsa majandamise keskus – toetus saatjate soetamiseks
Eesti Energia – toetus saatjate soetamiseks
Eraannetajad – saatjate soetamine ja andmeside kulude katmine must-toonekure pesakaamera poegade rände jälgimiseks 2018. aastal