Must-toonekurg

Must-toonekurg

Teaduslik nimi: Ciconia nigra
Staatus: Ohustatud
Arvukus: Eestis 50-70 paari, Euroopas 9800-13900 paari
Siruulatus: 175-202 cm
Kaal: 3 kg
Elupaik: Suured metsamassiivid enamasti vooluveekogude või madalsoode ja rabade läheduses

Must-toonekurg on Eesti ürglooduse sümbol. Tema elupaigad näitavad põlislaante olemasolu. Läänemere ida- ja läänekaldal on must-toonekurge peetud pühaks linnuks, nn toonela linnuks, kes ennustab surma. Usuti, et must-toonekurg lendab koos lahkunu hingega mööda linnuteed manalasse. Erinevalt oma sugulasest valge-toonekurest on must-toonekurg erakliku eluviisiga ja pesitseb inimasulatest kaugel suurtes metsamassiivides. Eesti on must-toonekure levikupiir ning Soomes ta ei pesitse.

Välimus

Must-toonekurg meenutab välimuselt valge-toonekurge, kuid on pisut väiksem ning tema kael, selg ja tiivad on mustad lillaka või roheka metalse läikega, kõhualune on valge. Noorlinnu sulestikus on musta asemel tumepruun. Vanalindude nokk, silmade ümbrus ja jalad on punased, noorlindudel rohekas-hallid.

Toitumine

Must-toonekurg toitub mitmekesistes biotoopides – kalatiikidest küntud põldudeni, kuid eelistatud toitumispaigaks on väikesed vooluveekogud. Vanalinnud võivad toiduotsingutel käia kuni 25-40 km kaugusel poegadega pesast. Must-toonekure põhitoiduks on kalad ja kahepaiksed, harvem putukad või väikesed imetajad. Toitu jahib must-toonekurg kõndides piki oja, kaldajoont, niitu vms. Pessa viib ta saagi allaneelatult, mitte nokas, nagu vahel arvatakse.

Ränne

Must-toonekurg on rändlind. Tema talvitusalad asuvad Vahemeremaadest ekvaatorini, peamiselt Aafrika keskosas Sahara ja ekvaatori vahel. Pesitsusaladele naaseb must-toonekurg aprilli algusest mai alguseni. Sügisrände tippaeg on augusti teisel poolel, kuid mittepesitsevad linnud võivad sügisrännet alustada ka juba juuni lõpust.

Pesitsemine

Pesapaikadele saabuvad esimestena enamasti isaslinnud, kes hakkavad koheselt pesa sättima. Must-toonekure pesa on suur, robustse struktuuriga ja asub üldjuhul metsa sisemuses mõnel vanal harulisel puul, võra all või selle alumises osas külgoksal tüvest eemal. Pesa on vooderdatud rohelise samblaga, mitte roheliste okstega nagu röövlindudel kombeks. Emaslind muneb esimese muna 3-14 päeva peale pesale saabumist aprillis või mai algul. Täiskurnas on 3-5 muna ja pojad kooruvad peale 30-38 päevast haudeperioodi, enamasti mai lõpus. Must-toonekure vanalinnud korrigeerivad poegade arvu pesas, mistõttu on infatitsiid sellel liigil suhteliselt levinud. Toidunappuse korral aitab see tagada teistele poegadele suurema ellujäämisvõimaluse. Eestis lennuvõimestuvad pojad olenevalt kevade ja suve ilmastikust alates juuli keskpaigast. Rännet alustavad pojad tavaliselt enne vanalinde augusti keskpaigast, kusjuures pesakonnad ei rända koos.

Ohud

Toitumisalade degradeerumine

Must-toonekure toidubaas on otseselt seotud vooluveekogude kalastikuga, mida mõjutavad negatiivselt nii siirdekalade rännet takistavad paisud kui looduslike vooluveekogude kvaliteedi langus või kadumine. Kuigi must-toonekured käivad sageli toitumas kraavidel eelistavad nad siiski süvendatud või looduslikke ojasid. Seda eriti suveperioodil, kui väikeste kraavide kuivamine võib viia toidupuudusest tingitud pesitsemise ebaõnnestumiseni.

Lindude hukkumine rändel

Must-toonekure noorlindude suremus pärast pesast lahkumist on väga suur. Hinnanguliselt vaid veidi üle 25% lennuvõimestunud poegadest elab ühe aasta vanuseks. Sagedasemateks hukkumise põhjusteks rändeteedel on kokkupõrked elektriliinidega või eksimine rändeteelt ning sattumine kõrbealadele.

Elupaikade killustumine

Hinnanguliselt on teadmata 10-30 paari ehk 20-50% Eestis pesitsevate must-toonekurgede pesapaigad, kusjuures must-toonekure eelistatud pesapaikade – vanade loodusmetsade – osakaal Eestis on vähenenud tingituna intensiivsest metsaraiest, kuivendusest ja surnud puidu väljaviimisest. Lisaks kaasneb must-toonekure elupaigas toimuva raietegevusega oluline häiring, mis võib põhjustada inimpelgliku linnu pesitsuse ebaõnnestumise ja pesa mahajätmise.

Kaitse

Seniteadmata pesapaikade otsimine

Kotkaklubi liikmed otsivad vabatahtlikkuse korras seniteadmata must-toonekure pesapaiku. Kevadiste ja suviste vaatluste põhjal määratakse asustatud territooriumite ja võimalike pesapaikade asukohad, mida kontrollitakse väljaspool pesitsusaega või suvel, kui pojad on suured ja vanalinnud harva pesa juures. Seeläbi leitakse igal aastal mõni seniteadmata must-toonekure pesa, millele seeläbi laienevad ka vajalikud kaitsemeetmed.

Riiklik seire ja uurimine

Kotkaklubi teeb Keskkonnaameti tellimusel iga-aastast must-toonekure pesapaikade seiret. Seire käigus kontrollitakse pesade asustatust ja rõngastatakse pesapoegi. Lisaks ehitatakse vajadusel tehispesi või kindlustatakse varisemisohtlikke looduslikke pesi. Pesadele paigaldatakse rajakaameraid, mille abil pildistatakse vanalinde, et hinnata isendite vahetumist pesitsusterritooriumitel.

Toitumispaikade taastamine

Must-toonekure toitumispaikade taastamiseks osalevad Kotkaklubi eksperdid Eestimaa Looduse Fondi korraldatavatel talgutel, mille käigus taastatakse potentsiaalsete toitumisojade looduslikkust. Talgute käigus eemaldatakse ojade kallastelt ning veest oksi ja võsa, mis takistavad must-toonekure ligipääsu veekogule ning toitumisalale.