Rõngastamine

Kotkaste rõngastamine

Värvilisi jalarõngaid kasutatakse kõigil Eestis püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must-toonekurel. Olenevalt liigist on kasutusel kas metallrõngad või spetsiaalsed plastikrõngad. Rõngastamise eesmärgiks on jälgida populatsiooni dünaamikat ja lindude hajumist. Enamasti rõngastatakse pesapoegi enne nende lennuvõimestumist.

Lindude rõngastamist Eestis koordineerib Matsalu rõngastuskeskus.

Kõigist rõngastatud lindude vaatlustest palume teavitada Matsalu rõngastuskeskust aadressil matsalu@envir.ee.

Merikotkas

Merikotkastele pannakse Eestis värvirõngaid alates 1984. aastast, mil Eesti ühines Bjorn Helanderi juhitud Põhja-Euroopa merikotkaste rõngastamise programmiga. Sellest ajast on rõngad jalga saanud üle 1200 merikotka. Üldjuhul on rõngastatud pesapoegi pesitsusedukuse seire käigus. Kõik Eestis rõngastatud merikotkad on saanud paremasse jalga sini-valge riigirõnga. Üksikud erandid siiski on, kus rõngastati tavaliste alumiiniumrõngastega. Kõik Euroopas ühel aastal rõngastatud merikotkad saavad vasakusse jalga sarnase värviga rõnga, mis 2012. aastani oli igal aastal erineva värvikombinatsiooniga. Alates 2012. aastast kasutatakse vasakus jalas ainult musta värvi rõngast. Lisaks on mõlemal rõngal individuaalne kood, mis võimaldab kindlaks teha konkreetse isendi rõngastamise koha ning kas seda lindu on varem juba kusagil nähtud. Mõne merikotka kohta on teada kümneid kohtamisjuhtusid, eriti talvistelt toitmispaikadelt. Vanim teadaolev merikotkas on 1995. aastal Sõrves rõngastatud Vanapapi, keda viimati vaadeldi 2019. aasta aprillis kui tal täitus 25. eluaasta.


Merikotka värvirõngaste koodid Merikotka värvirõngaste koodid

Kaljukotkas

Kaljukotkaid on Eestis värviliste rõngastega märgistatud alates 1997. aastast. Eesti päritolule viitab roheline rõngas iga rõngastatud kaljukotka paremas jalas. Vasaku jala rõngas viitab sarnaselt merikotkale rõngastamise aastale ning on igal aastal erineva värviga. Igal rõngal on individuaalne kood, mis võimaldab linnu tuvastada. Kaljukotkaid on rõngastatud kokku üle 300 isendi. Kaljukotkaste rõngaste lugemine on pisut keerulisem, kui merikotkaste puhul, sest jalad on neil sulistunud ja kaljukotkad ise ka märksa kartlikumad. Seetõttu on viimastel aastatel kasutatud pesitsevatelt lindudelt rõngaste otsimiseks ja lugemiseks automaatselt pildistavaid rajakaameraid. Rajakaamerate abil on leitud nii Eestis kui meie lähiriikides rõngastatud linde. Teadaolevalt vanim kaljukotkas on aga Pärnumaal pesitsev üle 25 aasta vana isaslind.


Kaljukotka värvirõngaste koodid Kaljukotka värvirõngaste koodid

Kalakotkas

Esimesed kalakotkad märgistati Eestis 1968. aastal, mil olid veel kasutusel tavalised alumiiniumrõngad kirjaga MOSKVA. Matsalu rõngastuskeskuse loomise järgselt on Eestis rõngastatud üle 1050 kalakotka. Värviliste plastikrõngastega märgistatakse kalakotkaid Eestis alates 2007. aastast, mil musta värvi rõnga valgete kirjetega said vasakusse jalga 29 noort kalakotkast ja üks vanalind. Lisaks plastikrõngale saavad kalakotkad paremasse jalga tavalise alumiiniumrõnga. Siinmail on võimalik kohata ka värviliste rõngastega Soome kalakotkaid, eriti kevadel ja sügisel rände ajal. Rõngastatud kalakotkaid on Eestis pesitsemas mitmel pool. Nende rõngaste lugemiseks pildistatakse vanalinde pesitsusedukuse seire käigus. Üksikjuhtudel on ainult alumiiniumrõngaga vanalinde ka püütud, rõngas loetud ja peale värvilise rõnga lisamist lind vabastatud.

Konnakotkad

Konnakotkaste värvirõngastamisega alustati Eestis 2006. aastal. Tänaseks on musta kirjaga valge plastikrõnga saanud jalga üle 650 väike-konnakotka ning 40 suur-konnakotkast või hübriidset konnakotkast, kusjuures esimene suur-konnakotkas rõngastati Eestis 1988. aastal. Sama lindu kohati hiljem rändel Itaalias. Valge rõngas pannakse nii väike- kui suur-konnakotkale, sest mõnikord on DNA analüüsita raske määrata, kumma liigiga just tegemist on. Teise jalga saavad konnakotkad alati ka tavalise alumiiniumrõnga. Kotkaklubi koordineerib üle-Euroopalist konnakotkaste värvirõngastamise programmi (SECR programm), mille eesmärgiks on tagada, et eri piirkonnad kasutaks erinevat värvi rõngaid ja ei esineks kattumist. Samuti on oluline, et kõigi värviliste rõngastega rõngastamise programmid oleksid kirjeldatud Euringi vastaval veebilehel. SECR programmi raames rõngastatakse konnakotkaid värviliste rõngastega teiste hulgas Eestis (valge), Lätis (oranž), Leedus (roheline), Poolas (punane), Slovakkias (helesinine), Venemaal (must) ja Valgevenes (sinine).


Must-toonekurg

Eesti liitus rahvusvahelise must-toonekurgede värvirõngastamise projektiga 1994. aastal. Esialgu kasutati üle Euroopa oranži musta kirjaga rõngast. Alates 1999. aastast võeti kasutusel rohelised rõngad ning 2003. aastal valged musta kirjaga plastikrõngad. Kõik must-toonekured saavad lisaks värvilisele plastikrõngale teise jalga ka tavalise alumiiniumrõnga. Eestis rõngastatud must-toonekurgede puhul algab värvirõnga kood numbriga 7. Eestis on rõngastatud üle 560 must-toonekure. Taasleide on saadud nii pesitusaladelt kui ka näiteks Iisraeli kalatiikidelt, kuhu must-toonekured talvituma kogunevad. Enamasti loetaksegi must-toonekurgede rõngaid just rände ajal.


Eestis rõngastatud must-toonekurgede taasleiud Eestis rõngastatud must-toonekurgede taasleiud