Seire

Kotkaste ja must-toonekure seire

Kotkaklubi on alates 1994. aastast olnud Keskkonnaministeeriumi partneriks kõigi Eestis pesitsevate kotkaliikide (kala-, kalju-, merikotka, väike- ja suur-konnakotka) ning must-toonekure pesitsusedukuse seires. Seire käigus kogutakse andmeid eelkõige arvukuse ja selle muutuste ning sigimisedukuse kohta, mis on olulisimad ja praktikas kõige lihtsamini määratavad näitajad populatsiooni seisundi hindamiseks. Kogutud informatsiooni kasutatakse muuhulgas liikide kaitse planeerimisel. Lisaks on kotkaste ja must-toonekure seire käigus igal aastal leitud kümneid seniteadmata kotkapesi, mis on seeläbi saanud vajaliku kaitse, ning aidatud kaasa järelevalve tegemisele kotkaste ja must-toonekure pesapaikade automaatsetes kaitsetsoonides ja püsielupaikades.

Kalju- ja merikotka pesapaiku on Eestis süstemaatiliselt jälgitud alates 1960ndatest aastatest, teisi kotkaliike ja must-toonekurge 1970ndatest. Riiklikku keskkonnaseire programmi on kotkaste ja must-toonekure seire kuulunud 1994. aastast. Esialgu kuulus seiresse vaid üks kotkaliik või must-toonekurg aastas, mis tingis liikide 5-aastase rotatsiooni (väike- ja suur-konnakotkast käsitleti koos). Selline seiresamm ei võimaldanud aga saada piisavat ülevaadet liikide seisundist ning Kotkaklubi tegi muude projektide raames või vabatahtliku panusena iga-aastaselt väiksemas mahus ka teiste liikide seiret. Alates 2012. aastast on pesitsusedukuse seiresse kuulunud igal aastal kõik Eestis pesitsevad kotkad ja must-toonekurg, kusjuures kalakotka, kaljukotka, suur-konnakotka ja must-toonekure kõiki teadaolevaid pesapaiku kontrollitakse igal aastal ning merikotka ja väike-konnakotka pesapaikadest kaetakse seires igal aastal vähemalt kolmandik, mis tähenda, et merikotka ja väike-konnakotka teadaolevad pesapaigad kontrollitakse maksimaalselt kolmeaastase sammuga. Alates 2009. aastast jälgitakse konnakotkaste ja must-toonekure käekäiku lisaks pesade kontrollimisele ka nn püsiseirealadel nimetatud liikide pesitsusterritooriume kaardistades.

KOTKASTE JA MUST-TOONEKURE SEIRE ARUANDED

1996. a – Merikotkas
2000. a – Kaljukotkas
2002. a – Merikotkas
2003. a – Suur- ja väike-konnakotkas
2005. a – Kaljukotkas
2006. a – Merikotkas
2007. a – Suur- ja väike-konnakotkas
2009. a – Kaljukotkas
2010. a – Merikotkas
2011. a – Kalakotkas
2012. a – Kotkad ja must-toonekurg
2013. a – Kotkad ja must-toonekurg
2014. a – Kotkad ja must-toonekurg
2015. a – Kotkad ja must-toonekurg
2016. a – Kotkad ja must-toonekurg
2017. a – Kotkad ja must-toonekurg
2018. a – Kotkad ja must-toonekurg
2019. a – Kotkad ja must-toonekurg
2020. a – Kotkad ja must-toonekurg
2021. a – Kotkad ja must-toonekurg

Pesitsusedukuse seire

Kotkaste ja must-toonekure pesitsusedukuse seire käigus kontrollitakse pesi, määratakse pesade asustatus ja pesitsustulemus (eduka pesitsuse korral poegade arv). Pesade kontrollimine toimub ajal kui pojad on suuremas osas päris-sulestikus ja võimelised iseseisvalt hakkama saama, vähenenud on kiskluse ja alajahtumise risk. Olenevalt liigist toimub seire seega erineval ajal: merikotkal peamiselt mai lõpus ja juuni alguses, kaljukotkal juuni alguses ja keskel, must-toonekurel juuni teises pooles ja juuli alguses, kalakotkal juuli esimesel poolel ja konnakotkastel juuli keskel ja lõpus. Pesi kontrollitakse, kas maapinnalt, kõrvalpuult, pessa ronides või drooniga vaadates. Pesades, kuhu ronitakse, rõngastatakse ja mõõdetakse pesapojad, määratakse või kogutakse saakobjektid ning osade liikide korral võetakse ka geeniproove. Drooniga pesi kontrollides lennatakse pesa juurde võimalusel kaugemalt (va kalakotka pesad), et vähendada pesakülastusega kaasnevat häiringut lindudele (eelkõige merikotkas). Kala- ja merikotka pesade kontrollimise käigus pildistatakse vanalinde, et teha kindlaks rõngaste olemasolu ja seeläbi kotkaste päritolu.

Püsiseirealad

Alates 2009. aastast jälgitakse väike-konnakotka ja must-toonekure arvukuse muutusi lisaks iga-aastasele pesade kontrollimisele ka püsiseirealade abil. Püsiseirealad on aastast-aastasse muutumatute piiridega alad, kus püütakse sobilikes elupaikades üles leida kõik konnakotkaste ja must-toonekure pesitsusterritooriumid. Seetõttu toimub olulisem osa seiretöödest aprilli lõpus ja mai alguses kui konnakotkad ja must-toonekured on saabunud talvitusaladelt pesitsusterritooriumitele ning tähistavad hõivatud territooriume kõrgel pesapaiga kohal tiirlemisega. Asustatuks loetakse pesitsusterritoorium piirkonnas, kus on vaadeldud paari või paariliseta üksikut lindu ning kust on teada (on olnud teada) vähemalt üks asustatud pesa. Lisaks loetakse asustatuks ka territoorium, kust pesi ei ole teada, kuid pesitsusperioodil on korduvalt vaadeldud territoriaalselt käituvaid vanalinde.

Must-toonekure ja väike-konnakotka seirealade paiknemine Eestis Must-toonekure ja väike-konnakotka seirealade paiknemine Eestis