Meedia

Dokumentaalfilmid

• Eesti kotkad (2005); Filmi režissöör: Rein Maran
  Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas. (vaata lisaks EFIS infot)

• Kotkaseire Eestis (2005); Filmi režissöör: Rein Maran
  Ülevaade kotkaste uurimise ja kaitse ajaloost Eestis. Kahe tuntud loodusmehe Tiit Randla ja Fred Jüssi ning linnuteadlase Eerik Kumari katsed 1963. aastal saada ülevaadet meil pesitsevatest kotkastest on kasvanud tasahilju kogu Eestit hõlmavaks vabatahtlikuks, kuid tegusaks ühenduseks Kotkaklubi. See huvialameeste ühendus, kuhu kuulub nii teadlasi kui asjaarmastajaid, peab oma kutsumuseks seista kotkaste hea käekäigu eest Eestis. See on jõuline asjahuviliste ring. (vaata lisaks EFIS infot)

• Toonela lind. Must-toonekurg (1997); Filmi režissöör: Rein Maran
  Selle filmi peategelaseks on põlislaante salapärane asukas must-toonekurg, kaitsealune punasesse raamatusse kantud lind. Eestis, oma leviku põhjapiiril on must-toonekurg eriti erakliku ja inimpelgliku eluviisiga. Siinmail pidas vanarahvas teda müütiliseks Toonela linnuks – surmariigi sõnumitoojaks ja teenäitajaks. Paariaastase töö tulemusena on filmimeeskonnal õnnestunud jäädvustada selle linnu varjatud eluolu ja pesitsemist ning seda huvitavalt esitada. (vaata lisaks EFIS infot)

• Eesti merikotkas (1989) (ETV, Osoon, 15.04.2001; film algab 6min 58s); Filmi režissöör: Peep Puks, Arvo Vilu
  Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes. (vaata lisaks EFIS infot)

• Pesapaik (1975); Filmi režissöör: Peep Puks
  Film jälgib kaljukotka poja arenemist kuni väljalennuni ja kotkaste elukeskkonda ning käsitleb mõningaid looduskaitsealaseid probleeme. (vaata lisaks EFIS infot)

• Last Of The Golden Eagle (1937)
  Tõenäoliselt Eesti Kultuurfilmi poolt 1935. aastal Muraka soostikus filmitud kaadrid kaljukotkast. Monteeritud 1937. aastal Inglismaal ringvaatena. (vaata lisaks Postimehe artiklit (9. juuli 1935) ja British Pathé infot)

ALGUSESSE

---

Telesaated

• Kaljukotkaste pesakaamera (ETV, Ringvaade, 06.04.2021; lõik algab 9min 40s)
  Gunnar Sein selgitab kaljukotka pesakaameras nähtut.

• Droonidemäng merikotka seirel (ETV, Osooni lood, 28.06.2020)
  Kotkauurijad tutvustavad merikotkaste pesitsusedukuse seiret.

• Merikotka uus elu (ETV, Osooni lood, 07.06.2020)
  Pliimürgistuse tõttu Eesti Maaülikooli kliinikusse sattunud merikotka elu päästmiseks tegi loomaarst Madis Leivits esmakordselt Eestis lindudevahelise vereülekande. Kõigil mürgistusega kotkastel nii hästi ei lähe.

• Pliimürgistus merikotkastel (ETV, Loomaarstid, 26.01.2019; lõik algab 15min 44s)
  Loomaarst Madis Leivits räägib pliimürgistuse tagajärjel hukkunud merikotkastest.

• Must-toonekure talgud (ETV, Osoon, 10.12.2018; lõik algab 0min 48s)
  Eestimaa Looduse Fond korraldab must-toonekure toitumisveekogude puhastamiseks talguid.

• Merikotkaseire (ETV, Osoon, 3.12.2018; lõik algab 0min 48s)
  Kotkauurijad tutvustavad merikotkaste pesitsusedukuse seiret.

• Pliimürgitusega kotkad (ETV, Osoon, 13.11.2017)
  Igal aastal leitakse intensiivsel linnujahiperioodil metsast haigeid või surnud kotkaid – põhjuseks pliimürgistus. Loomaarst Madis Leivits Eesti Maaülikoolist avab probleemi tagamaid.

• Pesakaamerate markantseimad hetked (ETV, Hommik Anuga, 23.04.2017; lõik algab 2min 5s)
  Urmas Sellis ja Renno Nellis tutvustavad pesakaamerate projekti ja kommenteerivad huvitavamaid hetki kaamerate jäädvustustest.

• Kotkapesade kaardistamine (ETV, Osoon, 14.11.2016; lõik algab 1min 7s)
  Vabatahtlike abiga otsitakse talgute korras suuri risupesi, mis võivad olla kotkaste või must-toonekure pesapaikadeks.

• Kotka päästmine (ETV, Osoon, 13.04.2015; lõik algab 12min 52s)
  Pliimürgistuse tõttu Eesti Maaülikooli kliinikusse sattunud merikotka elu päästmiseks tegi loomaarst Madis Leivits esmakordselt Eestis lindudevahelise vereülekande. Kõigil mürgistusega kotkastel nii hästi ei lähe.

• Röövlinnutalgud (ETV, Osoon, 8.12.2014; lõik algab 10min 8s)
  Röövlindude, sh kotkaste, toidulauast saab kõige parema ülevaate pesadest kogutud saagijäänuste järgi.

• Kotkaklubi (ETV, Osoon, 8.09.2014; lõik algab 10min 10s)
  Kotkaklubi 25. tegutsemisaasta puhul tehakse kokkuvõte kotkaste ja must-toonekure käekäigust Eestis ning tutvustatakse Kotkaklubi tegemisi.

• Must-toonekure jälgede otsimine Etioopias (ETV, Osoon, 24.03.2014; lõik algab 1min 38s)
  Etioopias hukkunud läti must-toonekure saatja otsimine.

• Pliimürgitus (ETV, Osoon, 25.03.2013)
  Maaülikooli loomakliinikus on lahkamisel tinamürgitusse surnud kotkad. Tinahaavlitega lastud linnud, keda jahimehed pole metsas üles leidnud, on kotkastele kerge saak. Võib arvata, et tina on kotkaste organismi just toiduga sattunud.

• Väike-konnakotkas (ETV, Osoon, 10.09.2012)
  Väike-konnakotka pesakaamerast tuntud Remo ja Tuuli poja Stefi rõngastamine, kanakulli rünnak kotkapoja vastu ja raie kotka pesapaigas.

• Must toonekurg (ETV, Osoon, 26.03.2012; lõik algab 10min 23s)
  Must-toonekured on peatselt talvitumispaikadest tagasi jõudmas, et pesitsemist alustada. Nende liikumiste jälgimiseks paigaldab Ain Nurmla pesale rajakaamera.

• Suur konnakotkas ja must toonekurg (ETV, Osoon, 22.11.2010; lõik algab 12min 45s)
  Kotkamees Urmas Sellis, kes on juba üle 30 aasta kotkaste ja must-toonekure käekäiku jälginud, räägib must-toonekure ja suur-konnakotka uurimisest.

• Kaljukotkad (ETV, Osoon, 30.03.2009; lõik algab 1min 59s)
  Gunnar Sein Kotkaklubist tutvustab kaljukotkast.

• Must toonekurg (ETV, Osoon, 19.05.2008; lõik algab 2min 41s)
  Must-toonekured on 2006. aastal ehitatud tehispesa omaks võtnud ja asunud sellesse pesitsema. Veebikaamera ja satelliitsaatjate abil saame osa selle pelgliku linnu elust.

• Merikotkad (ETV, Osoon, 4.02.2008; lõik algab 2min 14s)
  Eedi Lelov räägib merikotkaste talvisest lisasöötmisest.

• Toonekure pesaehitus (ETV, Osoon, 12.04.2006; lõik algab 19min 06s)
  Kotkaklubi liikmed ehitavad must-toonekurgedele alla varisenud pesa asemele uue tehispesa.

• Must toonekurg (ETV, Osoon, 7.09.2005; lõik algab 0min 43s)
  Must-toonekure püüdmine ja raadiosaatja paigaldamine.

• Merikotkad (ETV, Osoon, 1.09.2004; lõik algab 0min 29s)
  Kotkamehed külastavad merikotka pesa, rõngastavad pesapojad ja räägivad merikotkast üldisemalt.

• Must-toonekurg (ETV, Osoon, 14.04.2004; lõik algab 10min 12s)
  Tarmo Evestuse vahendusel tutvutakse Karula rahvuspargi must-toonekurgedega.

• Alam-Pedja, kotkas (ETV, Osoon, 10.03.2004)
  2004. aastal möödus viisteist aastat Kotkaklubi (varasemalt looduskaitse-kooperatiivi Kotkas) ja kümme aastat Alam-Pedja looduskaitseala loomisest. Asjaosaliste juttude ja arhiivimaterjalide abil tehakse tagasivaade nende kahe saamislugudele.

• Hübriidkonnakotkas (ETV, Osoon, 26.11.2003; lõik algab 14min 12s)
  Suur- ja väike-konnakotkas annavad omavahel järglasi. Ülo Väli selgitab, mille poolest erinevad ristandid oma vanematest, kuidas neid ära tunda ja kas hümbriidkonnakotkad on ohuks suure-konnakotka populatsioonile.

• Kotka pesapuude langetamine (ETV, Osoon, 5.03.2003; lõik algab 0min 25s)
  Metsaraiest väike-konnakotka pesapaigas.

• Kotkad (ETV, Osoon, 29.04.2001)
  Asko Lõhmus tutvustab Eestis pesitsevaid kotkaid.

• Eesti merikotkas (ETV, Osoon, 15.04.2001)
  Film “Eesti merikotkas” (1989) tutvustab selle liigi uurimist ja eluolu Eestis 1980ndatel. Filmi sissejuhatuseks räägib kotkaste kaitsja Einar Tammur Alam-Pedja merikotkastest.

• Kohtumised – kotkad. Konnakotkad (ETV, Osoon, 2.03.1998)
  Asko Lõhmus tutvustab suur- ja väike-konnakotkast.

• Kohtumised – kotkad. Merikotkas (ETV, Osoon, 9.09.1996)
  Asjaosalised räägivad Peipsi äärest leitud vigastatud merikotka ravist, tagasi loodusesse laskmisest ja kotka edasisest saatusest Matsalus.

• Kohtumised – kotkad. Kaljukotkas, kalakotkas (ETV, Osoon, 20.02.1995)
  Kotkamehed Einar Tammur, Urmas Sellis ja Olev Merivee räägivad kotkaste levikust ja käekäigust Eestis 1990ndate alguses.

• Kohtumised – kotkad. Kalakotkas (ETV, Osoon, 13.02.1995)
  Kalakotka tehispesa ehitamine.

ALGUSESSE

---

Raadiosaated

• Must-toonekurg (Vikerraadio, LABOR, 20.01.2019; lõik algab 21min 09s)
  Urmas Sellis ja Ülo Väli räägivad must-toonekure käekäigust ja tutvustavad rajakaamerate ning saatjatega tehtud uuringute tulemusi.

• Jutusaade. Riho Männik (Vikerraadio, JUTUSAADE, 22.04.2007)
  Margit Kilumetsa vestluskaaslane on Kotkaklubi liige Riho Männik. Teemadeks linnud, kotkad, rõngastamine, kotkad Eestis ja ekspeditsioon Venemaale.

• Järjejutt. Bengt Berg. Viimased kotkad (Vikerraadio, JÄRJEJUTT, juuni 2004)
  Katkendeid rootsi ornitoloogi Bengt Bergi (1885-1967) 1923. aastal ilmunud raamatust „Viimased kotkad”, milles ta kirjeldab meri- ja kaljukotkaste elu ja oma seiklusi nende kuninglike lindude pildistamisel, loeb Tõnu Mikiver.

ALGUSESSE

---

Artiklid

• Suur suur-konnakotkamaa Valgevene (Väli, Ü. (2020,) Eesti Loodus, 1/2020, lk 56-58)
• Pliilaskemoon mürgitab loodust ja jahimehi (Lõhmus, A. (2019), Imeline Teadus, 9/2019, lk 76-77)
• Merikotka lugu Eesti looduskaitses (Arusoo, Õ. (2019), ERR Novaator, 25.02.2019)
• Meie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured? (Käärt, U. (2018), Sirp, 26.10.2018)
• Urmas Sellis, haruldaste lindude salaelu paljastaja (Vill, A. (2018), Linnaleht, 10.08.2018)
• Kotkaklubi jätkab pesade otsimist (Nellis, R. (2018), Tiirutaja, juuni 2018)
• Kotkaklubi kevadtalgud (Nellis, R. (2017), Tiirutaja, juuni 2017)
• Kuidas algas kotkaste uurimine Eestis? (Randla, T. (2015), Eesti Loodus 3/2015, lk 14-15)
• Kotkakaameraga metsa (Arusoo, H. (2008), Loodusesõber 6, 2008)
• Suured linnud suurtel puudel (Lõhmus, A. (2005), Eesti Mets, 4/2005, lk 24−29)
• Kaljukotkaste kuningriik on taevas, pojad pesas on sinna alles poolel teel (Väre, H. (2004), Sakala, nr. 116, 17 juuni 2004, lk 6-7)
• Kaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad (Väli, Ü. (2003), Eesti Loodus 10/2003, 482−485)
• Eesti kotkaste argipäev (Lõhmus, A. (1998), Eesti Loodus 5/6 1998, lk 210-213)
• Madukotkas Eestis – ühe kummituse elukommetest (Lõhmus, A. (1994), Eesti Loodus 4/1994, lk 113−115)
• Segadus suur-konnakotkaga (Lõhmus, A. (1996), Eesti Loodus 7/1996, lk 228−230)
• Kotkas (Jüssi, F. (1982), Täheke 1082-11, lk 12)
• Haruldane lind – kaljukotkas Alutaguse metsas (Postimees, 9. juuli 1935)

ALGUSESSE

---

Infomaterjalid

• Suurte risupesade välimääraja
  Väike taskumääraja suurte risupesade omaniku tuvastamiseks. Fotomaterjalide ja graafikutega illustreeritud raamat tutvustab 14 liigi (kotkad ja teised suured röövlinnud, must-toonekurg ja ronk) pesi.

• Must toonekure tulevik on tume (poster)
  Must-toonekure arvukuse languse võimalikke põhjuseid – üksikute lindude suur osakaal ja madal sigimisedukus – selgitav poster.

ALGUSESSE

---

Teadusartiklid

• Inimmõjuroll konnakotkaste rändepeatuspaikade valikul (Puude, L. (2018), Magistritöö, Eesti Maaülikool)
• Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis (Sein, G.; Lõhmus, A. (2006), Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 19 (2), 68−80)
• Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? (Lõhmus, A. (2003), Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 16 (1), 3−13)
• Must-toonekure toitumispaigad Eestis (Lõhmus, A.; Sellis, U. (2001), Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 14 (2), 109−112)
• Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004 (Lõhmus, A. (2004), Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 17 (2), 67−84)
• Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis (Lõhmus, A. (1998), Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 11 (1), 24−34)
• Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis (Väli, Ü.; Lõhmus, A. (2000), Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing, Hirundo Supplementum 3 (2000))
• Väike-konnakotkas ja tema kaitse Eestis (Väli, Ü. (2003), Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing, Hirundo Supplementum 6 (2003))
• Are timber harvesting and conservation of nest sites of forest-dwelling raptors always mutually exclusive? (Lõhmus, A. (2005), Animal Conservation, 8, 443−450)
• Genetic structure of Greater Aquila clanga and Lesser Spotted Eagle A. pomarina populations: implications for phylogeography and conservation (Väli, Ü.; Treinys, R.; Poirazidis, K. (2004), Chancellor, R.D.; Meyburg, B.-U.. Raptors Worldwide (473−482).. WWGBP/MME)
• Geographical variation in macrohabitat use and preferences of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina (Väli, Ü.; Treinys, R.; Lõhmus, A. (2004), Ibis, 146 (4), 661−671)
• Habitat preferences and habitat quality for birds of prey: from principles to applications. (Lõhmus, A. (2003), Doktoritöö, Tartu Ülikool, Tartu: Tartu University Press)
• Habitat use by the Vulnerable greater spotted eagle Aquila clanga, interbreeding with the lesser spotted eagle Aquila pomarina in Estonia. (Lõhmus, A.; Väli, U. (2005), Oryx, 39 (2), 170−177)
• Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? (Lõhmus, A.; Sellis, U.; Rosenvald, R. (2005), Biodiversity and Conservation, 14 (6), 1421−1432)
• Interbreeding of the Greater Aquila clanga and Lesser Spotted Eagle A. pomarina (Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001), Acta Ornithoecologica, 4, 377−384)
• Nest trees – a limiting factor for the the Black Stork (Ciconia nigra) population in Estonia. (Lõhmus, A.; Sellis, U. (2003), Aves, 40, 84−91, Aves, 40, 84−91)
• Nestling characteristics and identification of the lesser spotted eagle Aquila pomarina, greater spotted eagle A-clanga, and their hybrids (Väli, Ü.; Lõhmus, A. (2004), Journal of Ornithology, 145 (3), 256−263)
• Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management (Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2003), Forest Ecology and Management, 185 (3), 217−223)
• Numbers and population dynamics of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in Estonia (Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001), Acta Ornithoecologica, 4 (2), 291−295)
• Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective (Lõhmus, A. (2001), Vogelwelt, 122, 167−171)
• Parental care, nestling growth and diet in a Spotted Eagle Aquila clanga nest (Väli, Ü.; Lõhmus, A. (2002), Bird Study, 49, 93−95)
• Sex ratio of Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina nestlings in good and poor breeding years (Väli, Ü. (2004), Bird Study, 51, 189−191)
• The effects of habitat quality and female size on the productivity of the lesser spotted eagle Aquila pomarina in the light of the alternative prey hypothesis (Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2004), Journal of Avian Biology, 35 (5), 455−464)
• The Greater Spotted Eagle Aquila clanga and the Lesser Spotted Eagle A. pomarina: taxonomy, phylogeography and ecology. (Väli, Ü. (2004), Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus)
• The Greater Spotted Eagle in Estonia: Numbers, Distribution, Reproductive Success, Diet and Conservation. (Väli, Ü.; Lõhmus, A.; Sellis, U. (2011), Chancellor, R.D; Meyburg, B.-U. (Ed.). Spotted Eagle Studies (x−x).. WWGBP)

ALGUSESSE