Mis toimus pesakaamerates 2020. aastal?

23.08.2020 | Rubriik:

Pesakaamerate 14 hooaeg on jõudnud lõpusirgele – viimastena lahkusid augusti algul pesast noored konnakotkad. Tänavune aasta pakkus emotsioone seinast-seina. Edukalt kulges pesitsus Soomaa kaljukotkastel Kaljul ja Heljul, Tartumaa väike-konnakotkastel Indrekul ja Karinil ning Harjumaa suur-konnakotkastel Tõnnil ja Tiiul. Kõigil neil sirgus pesas üks poeg. Kahe lennuvõimestunud poja üle saime esialgu rõõmustada Tartumaa kalakotkaste Ivo ja Iirise pesas, kuid kahjuks hukkus üks neist võitluses kanakulliga enne sügisrände algust. Võrumaa kalakotkastel Markol ja Miinal tänavune pesitsus ebaõnnestus, sest kanakulli rünnakute tagajärjel hukkusid kõik kolm pesas olnud poega. Poegadeta jäid ka Karula must-toonekured Karl II ja Kaia, kes jätsid pesitsemise pooleli juba haudumise ajal. Uue asukohaga merikotkakaamera ees me tänavu kotkaid ei näinudki.

2020. aastal vaadati pesakaameraid koguni 85 riigist kokku rohkem kui 4 mln korda. Populaarseimad olid kalakotkakaamerad 1,7 mln ja must-toonekure kaamera 0,96 mln vaatamisega. Ligikaudu kolmandik vaatajatest olid pärit Eestist, järgnesid Soome, Saksamaa, Venemaa ja Poola. Lisaks 31 Euroopa riigile jälgiti pesakaameraid mh Taiwanis, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Kanadas, Brasiilias, Lõuna-Koreas, Austraalias, Hongkongis, Indias jm.

Järgnevalt pikemalt sellest, mis 2020. aastal kaamerasilma ette jäi.


Kaljukotkad Kalju ja Helju Soomaal

(Loe kaljukotkakaamera tutvustust)

Munad 11. ja 15. märtsil; pojad koorusid 21. aprillil ja teine 23. või 24. aprillil; noorem poeg hukkus; rõngastamine 29. mail (poja värvirõnga kood 401K); ainus poeg lennuvõimestus 3. juulil.

2020. aastal paigaldasime veebikaamera varem jälgitud Soomaa kaljukotkapaari naaberterritooriumile – pesale, mida kaljukotkad on asustanud alates 2011. aastast. Otseülekanne Kalju ja Helju pesalt algas 27. veebruaril, mil kotkad olid pesa sättimist juba alustanud. Esimene muna muneti 11. märtsil ja teine 15. märtsil, kuid 5. aprillil tekkisid kaameral tehnilised probleemid kui kaabli vigastuse tõttu kadus videopilt. Õnneks saime vähemasti kuulata, mis pesas toimus. Alates 21. aprillist võis kaamerast kuulda äsjakoorunud poja häält ning kui 25. aprillil korraks ka pilti nägime selgus, et mõlemast munast oli poeg koorunud. Ootuspäraselt jäi nõrgem poegadest tugevamale toidukonkurentsis alla ning kui kotkamehed 29. mail pesa külastasid, et kaamera parandada ja kotkapojad rõngastada, oli pesas vaid üks, kuid see-eest hästi toidetud poeg. Kaljukotkaste ainus poeg lahkus esmakordselt pesast 3. juulil. Pesa lähedusse, kus vanalinnud teda toidavad, jääb ta sügiseni. Seejärel algab juba iseseisev elu. Tõenäoliselt liigub noorlind esimeseks talveks lõuna poole. Pesitsemist alustavad kaljukotkad enamasti 4-5 aastaselt.


Merikotkad Tartumaal

Varasemalt edukalt pesitsenud merikotkaste pesa Läänemaal jäi eelmisel aastal asustamata, mistõttu katsusime tänavu õnne Tartumaal. Otseülekanne merikotkapesalt algas 3. märtsil, kuid peatselt sai selgeks, et merikotkaste pesitsust me kaamera ees ei näe. Tõenäoliselt märkasid kotkad, et inimesed on pesa juures toimetanud ja hoidusid pesale tulemast. 8. aprillil eemaldasime kaamera merikotkapesalt, et paigaldada see hoopis väike-konnakotkaste pesale.


Kalakotkad Ivo ja Iiris Tartumaal

(Loe Tartumaa kalakotkakaamera tutvustust)

Munad 22., 25. ja 28. aprillil; pojad koorusid 29. mail ja 2. juunil (üks muna ei koorunud); rõngastamine 10. juulil (poegade värvirõngaste koodid UX ja UW); pojad lennuvõimestusid 20. ja 24. juulil; kanakulli rünnaku tagajärjel hukkus üks poeg 24. augustil.

Otseülekanne Tartumaa kalakotkaste pesalt algas 28. märtsil. Esimesed kalakotkad saabusid pesale 7. aprillil – nende hulgas emaslind Iiris. Pesa omanik Ivo naasis paar päeva hiljem 9. aprillil. 28. aprilliks oli pesas kolm muna, mis on kalakotkaste tavaline kurna suurus. Koorus siiski vaid kaks poega, vastavalt 29. mail ja 2. juunil. Kolmandale munale sai tõenäoliselt saatuslikuks, et see takerdus 2. mail emaslinnu sulgedesse ning sattus seeläbi pesa servale, kuhu jäi rohkem kui 24 tunniks enne kui Ivo muna pesalohku teiste juurde tagasi veeretas. Juuni lõpul pääses kaamera objektiivi vesi, mistõttu oli 3.-15. juulini avalikus otseülekandes katkestus. Pojad rõngastati 10. juulil. Esimese väljalennu pesast tegid nad vastavalt 20. ja 24. juulil. Seejärel tulid pojad pessa veel vaid toitumiseks. 24. augustil ründas kanakull ootamatult üht pesas saaki oodanud poegadest. Tõenäoliselt hukkus pesast alla tõmmatud poeg maapinnal. Sügisrännet talvitusaladele Sahara-taguses Aafrikas alustavad noored kalakotkad enamasti septembri algul. Pesitsema asuvad kalakotkad alates 3. eluaastast.


Kalakotkad Marko ja Miina Võrumaal

(Loe Võrumaa kalakotkakaamera tutvustust)

Munad 16., 19. ja 22. aprillil; kaks poega koorus 26. mail ja üks 27. mail; kanakulli rünnaku tagajärjel hukkusid kaks poega 2. juulil ja kolmas 4. juulil.

Võrumaa kalakotkapesalt alustasime otseülekannet 9. aprillil. Marko ja Miina saabusid pesale päev hiljem ja asusid koheselt uueks hooajaks pesa kohendama. Kolm muna muneti keskmisest veidi varem 16.-22. aprillil, pojad koorusid 26.-27. mail. Esialgu kulges pesitsus ladusalt, kuid 2. juulil ründas kuuvanuseid kotkapoegi kanakull. Võitluses kanakulliga olid Marko ja Miina võimetud. Korduvate rünnakute tulemusel õnnestus kanakullil kaks kotkapoega pesast alla tõmmata ning eeldatavalt maapinnal surmata. Kahjuks ei läinud kolmandal pojal paremini – tema viis kanakull kaasa 4. juulil. Seega, hukkusid kõik kolm poega enne lennuvõimestumist. Ebaõnnestunud pesitsuse järel nägime kalakotka vanalinde pesal vaid paaril korral. Tõenäoliselt keskendusid nad juba augusti lõpul algavale sügiserändele. Enne rännet võib isaslind siiski tulla veel pesa kohendama.


Suur-konnakotkad Tõnn ja Tiiu Harjumaal

(Loe suur-konnakotka kaamera tutvustus)

Munad 23. ja 24.-28. aprillil (täpset aega ei õnnestunud määrata); pojad koorusid 2. ja 5. juunil; noorem poeg hukkus 8. juunil; ainus poeg lennuvõimestus 10. augustil.

Otseülekannet haruldaste suur-konnakotkaste pesalt alustasime 29. märtsil. Sarnaselt eelnevate aastatega saabus 5. aprillil esimesena rändelt Tõnn, kelle liikumistel oleme satelliitsaatja abil silma peal hoidnud alates 2008. aastast (vt rändekaarti). Emaslind Tiiut nägime esmakordselt 7. aprillil. Esimene muna oli pesas 23. aprillil, kuid kuna kaamerast pesa põhja ei näe, siis teise muna munemise täpset aega meil määrata ei õnnestunud. Pojad koorusid suhteliselt suure vanusevahega 2. ja 5. juunil, mistõttu jäi noorem poeg ootuspäraselt vanemale alla ja hukkus 8. juunil. Jälgitav suur-konnakotkaste pesa asub kuivanud kuusel, millele ronimine oleks ohtlik nii pesas olevale pojale kui rõngastajale, seetõttu kotkapoega ei rõngastatud. Esimese lennu pesast välja tegi noor suur-konnakotkas 10. augustil. Vanalinnud toidavad poega sügisrände alguseni, kuid rändeteekonna peab noor suur-konnakotkas läbima juba iseseisvalt. Pesitsema asuvad suur-konnakotkad peale 4. eluaastat.


Väike-konnakotkad Indrek ja Karin Tartumaal

(Loe väike-konnakotka kaamera tutvustust)

Muna 1. mail; poeg koorus 9. juunil; rõngastamine 15. juulil (poja värvirõnga kood B5); poeg lennuvõimestus 5. augustil.

Tänavu jälgisime kaamerast Tartumaa konnakotkaste uurimisalal pesitsevaid väike-konnakotkaid Indrekut ja Karinit. Mõlemad vanalinnud on varustatud jälgimisseadmetega – Karin alates 2011. aastast (vt rändekaarti) ja Indrek alates 2019. aastast. Otseülekanne pesalt algas 14. aprillil kui isaslind oli juba saabunud. Karin saabus rändelt 20. aprillil. 1. maist oli pesas üks muna, mis jäigi tänavu ainsaks. Poeg koorus 9. juunil ja rõngastati 15. juulil. Juuli viimastel päevadel märkasime, et Indreku jälgimisseadme kinnituspael on rebenenud ja saatja ripub linnul kaelas. Ise tal sellest vabaneda ei õnnestunud ning kuna luhtusid ka Eesti Maaülikooli teadurite katsed kotkast kinni püüda näeme Indrekut veel augustiski kaelas rippuva saatjaga ringi lendamas. Sellest hoolimata suudab ta pojale, kes lennuvõimestus 5. augustil, piisavalt saaki toimetada. Sügisrännet alustavad konnakotkad tavaliselt septembri teises pooles. Pesitsema asuvad nad alates 4. eluaastast.


Must-toonekured Karl II ja Kaia Karulas

(Loe must-toonekure kaamera tutvustust)

Munad 14. ja 18. mail; poegi ei koorunud.

Kaamera paigaldasime Karula must-toonekurgede pesale 30. märtsil, kuid otseülekannet saime alustada alles 9. aprillil, mil isaslind Karl II oli pesa juba värske samblakihiga vooderdanud. Eelmistel aastatel pesa asustanud emaslind rändelt ei naasnud. Tema asemel nägime alates aprilli viimasest päevast pesal uut nooremapoolset emaslindu Kaiat. 14. mail munes Kaia esimese ja 18. mail teise muna. See on ligikaudu kuu aega hiljem kui must-toonekurgedel kombeks, mistõttu oli eduka pesitsuse tõenäosus väike (vt ka siit). Juuni alguseni tegelesid Karl II ja Kaia haudumisega, kuid seejärel jäeti munad tundideks pessa valveta. 10. juuniks oli selge, et pesitsus on luhtunud ja kotkamehed võtsid munad pesast, et neid täpsemalt uurida. Munad olid küll viljastatud, kuid looted tõenäoliselt liiga hilise pesitsuse alguse ja kogenematu emaslinnu tõttu hukkunud. Isaslindu nägime pesas veel juunis ja juuliski, kuid emaslindu enam mitte. Küll aga nägid kohalikud linnuvaatlejad emaslindu toitumas selle paari territooriumil. 21. juulil püüdsid kotkamehed pesa piirkonnast toitumisojalt must-toonekure vanalinnu, kellele paigaldati GSM-saatja. Kas püütud lind on Karl II, selgub loodetavasti järgmisel kevadel, sest pesakaamera ees me Karl II enam näinud ei ole.


Pesakaamerate meeskond ja toetajad:

Kotkaklubi – tööd pesa juures, bioloogiline info, koordineerimine
Beta-Grupp OÜ – kaamera testimine ja hooldus, mikrofoni ehitamine, striimi kodeerimine, tehniline tugi
Looduskalender – kaamerate foorum ja tutvustus
Keskkonnainvesteeringute keskus – finantstugi
Akukeskus Tartus – akuabi
TELE2 – mobiilimast vastuvõtuantennile, antenni paigaldus masti, fiiberoptilise kaabli kasutus (must-toonekure ja kalakotka kaamerad)
Kernel – antennide seadistamine (must-toonekure ja kalakotka kaamerad)
Mitmed eraannetajad – ootamatute kulude katmine, kaamerate uuendamine
Tuhanded vaatlejad – kes on kõige tähtsamad, sest muidu poleks kaameral nii suurt mõtet!