Kaljukotka pesakaamera 2022

14.02.2022 | Rubriik:

OTSEÜLEKANNE
FOORUM

Kaljukotka pesakaamera asub inimasustusest kaugel Soomaa rahvuspargi rabade ja soode vahel – territooriumil, mida kaljukotkad on asustanud vähemalt 20. saj. teisest poolest. Esimese pesa leidis sealt legendaarne Eesti loodusuurija Viktor Masing (1925-2001). Viimase veerandsaja aasta jooksul on kaljukotkastel sel territooriumil olnud vähemalt neli pesa. Kaameras nähtavat pesa on kotkad kasutanud alates 2011. aastast ning sealt on lennuvõimestunud kokku neli poega, viimati 2020. aastal, mil esmakordselt seda pesa kaamerast jälgisime. Kõik neli pesas sirgunud poega on rõngastatud, taasleide on neist ühe kohta. 2014. aastal rõngastatud poeg leiti 2015. aastal hukkununa Poolast.

2020. aastal said siin pesitsevad kaljukotkad nimeks Kalju ja Helju. Isaslind Kalju sünnipaika me ei tea, kuid emaslind Helju vasakus jalas on metallrõngas. Eestis on kaljukotkad alates 1997. aastast saanud jalga kaks värvirõngast – paremasse jalga rohelise nn riigirõnga ja vasakusse kotkapoja sünniaastat tähistava värvikombinatsiooniga rõnga. Seega võime oletada, et rõngastatud vanalind on pärit Lätist. Täpselt me seda siiski ei tea, sest rõnga koodi pole seni õnnestunud lugeda. Esimese muna munes Helju 2020. aastal 11. märtsil ja teise 15. märtsil, pojad koorusid aprilli lõpul. Lennuvõimestus siiski vaid üks poeg, sest nagu kaljukotkastel sageli, jäi noorem poeg toidukonkurentsis vanemale alla ja hukkus esimestel elunädalatel. Vanem kotkapoeg, kes sai nimeks Kelly, lahkus pesast juuli esimestel päevadel.

2021. aastal munes Helju oma ainsa muna 21. märtsil. Poega sellest siiski ei koorunud, sest 4. aprillil lõhkus emaslind Helju muna. Võime vaid oletada, mis vanalinnu sellise käitumise tingis, kuid ühe võimaliku põhjusena kahtlustame toidunappust (loe täpsemalt siit). Loodame, et 2022. aasta pesitsus kujuneb edukamaks – kotkad on pesa sättimist igatahes juba alustanud.

Kaljukotkad hakkavad pesa sättima juba hilistalvel, mil pessa tuuakse rohelisi okaspuuoksi. Munemist alustavad nad enamasti märtsi teisel poolel, kuid haruldased pole ka nö vaheaastad, mil pesa vaid värskete okstega kaunistatakse ja pesitsema ei asuta. Kaljukotka kurnas on üks kuni kaks muna, pojad kooruvad aprilli lõpus. Üldjuhul lennuvõimestub vaid üks poeg, isegi kui algselt koorus kaks. Nõrgem poeg hukkub tavaliselt toidukonkurentsis tugevamaga. Pesa lähedusse jäävad pojad septembrini. Seda muidugi siis, kui kõik hästi läheb.

Otseülekannet kaljukotkaste pesast saab vaadata Kotkaklubi YouTube kanalil https://www.youtube.com/Kotkaklubi.

  • 38 päeva vanune kaljukotkapoeg 2020. aasta suvel. Foto: Gunnar Sein 38 päeva vanune kaljukotkapoeg 2020. aasta suvel. Foto: Gunnar Sein
  • Pesalt avaneb vaade ümbritsevale rabamaastikule. Foto: Urmas Sellis Pesalt avaneb vaade ümbritsevale rabamaastikule. Foto: Urmas Sellis
  • Kaamera pesalt vaadatuna. Objektiivi varjasime niivõrd, kui see võimalik oli. Foto: Urmas Sellis Kaamera pesalt vaadatuna. Objektiivi varjasime niivõrd, kui see võimalik oli. Foto: Urmas Sellis
  • Objektiiv koos sensoriga on pesa juures, kuid kaamera põhiosa asub allpool. Foto: Urmas Sellis Objektiiv koos sensoriga on pesa juures, kuid kaamera põhiosa asub allpool. Foto: Urmas Sellis

Pesakaamera seadsid veebruari algul töökorda Urmas Sellis ja Gunnar Sein Kotkaklubist ning Omar Neiland (Beta Grupp OÜ). Pesa juures kasutame AXIS F41 kaamerat koos Omari tehtud mikrofoniga. Kaamera põhiosa asub allpool puutüvel, aga objektiiv koos sensoriga on pesa juures. Seetõttu paistab kaamera pesalt vaadates suhteliselt väike. Lisaks püüdsime kaamera objektiivi varjata niivõrd kui see võimalik oli.

Kaamera töötab akutoitel, mida laevad päikesepaneelid. Energia kokkuhoidmiseks lülitub kaamera pimeduse saabudes välja (kuni energiabilansi paranemiseni). Otseülekanne pesalt taastub päikesetõusul. Seni kui päikest on harva näha, võib energia puudusest esineda ülekandes katkestusi. Kaamerapilti edastame 4G mobiilse interneti kaudu, mistõttu võib intensiivse võrgukasutuse korral samuti esineda katkestusi ülekandes. Sama võib juhtuda hooldustööde ajal.

Vaatajatele edastatakse otseülekannet läbi Kotkaklubi YouTube kanali. Soovitame jälgida Kotkaklubi kanalit juhuks kui tehnilistel põhjustel tuleb pesakaamera otseülekanne taaskäivitada, mistõttu võib muutuda ülekande veebiaadress. Kotkaklubi kanalilt leiab hooaja edenedes ka kõik ülejäänud Eesti kotkaste ja must-toonekure pesakaamerad ning metsisemängu kaamera.

Kaamera signaali voogedastuseks ettevalmistamine ja salvestamine toimub Eestimaa Looduse Fondi toel. Pesas toimuvat kajastab Looduskalendri foorum. Pesalt tuleva ülekande mitteärilistel eesmärkidel kasutamine mujal pole keelatud, aga palume võimalusel sellest meile teada anda (saatke sõnum urmas(ät)kotkas.ee). Vaderid on iga kaamera juurde oodatud, sest igal aastal tuleb mõned komponendid välja vahetada. Selleks meil projektituge pole. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab kaamerate ülespanekut, mahavõtmist ja hooldamist ning info jagamist.

Kaljukotka pesakaamera meeskond ja toetajad:

Kotkaklubi – pesaga seonduv, kaamera paigaldus ja info jagamine
Beta-Grupp OÜ – kaamera testimine ja häälestamine, mikrofoni ehitamine, tehniline tugi
Looduskalender – kaamera foorum veebis
Eestimaa Looduse Fond – serveriruum
Akukeskus Tartus – akuabi
Keskkonnainvesteeringute keskus – finantstugi igapäevasteks tegevusteks
Mitmed eraannetajad – ootamatute ja oodatud riistvara kulude katmine
Tuhanded vaatlejad – kes on kõige tähtsamad, sest muidu poleks kaameral nii suurt mõtet!