Uuendati suur-konnakotka kaitse tegevuskava

19.02.2021 | Rubriik:

Suur-konnakotkas (Clanga clanga) Suur-konnakotkas (Clanga clanga)

Keskkonnaamet uuendas Eestis üliharuldase, esimesse kaitsekategooriasse kuuluva suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava. Ainsana meil pesitsevatest lindudest on suur-konnakotkas tunnistatud ohustatud liigiks nii globaalselt kui üle-euroopaliselt, sh Euroopa liidus on ta hinnatud “kriitilises seisundis” olevaks liigiks.

Tegevuskavas on kirjas suur-konnakotka säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2021-2025 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Lühiajaliseks kaitse-eesmärgiks (aastaks 2025) on tagada suur-konnakotka arvukuse taastumine vähemalt 10-15 paari tasemel, pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aasta jooksul) on arvukuse taastumine vähemalt 20-30 paari tasemele.

Suur-konnakotkas on Eestis üks haruldasemaid ja enim kaitset vajavaid linnuliike. Ta pesitseb vanades soistes metsades ning käib saagijahil lammi- ja sooniitudel. Suur-konnakotka arvukus vähenes kiiresti käesoleva sajandi esimesel kümnendil, hiljem on arvukus stabiliseerunud kriitiliselt madalal tasemel. Praegu hinnatakse, et Eestis pesitseb vaid 5-10 paari, sh suur- ja väike-konnakotka segapaarid. Euroopa suur-konnakotka asurkonna suuruseks hinnatakse 800-1000 paari ning maailmas vaid ca 3000 paari.

Eestis on kõige olulisemaks suur-konnakotka arvukust ja sigimisedukust mõjutavaks ohuteguriks hübridiseerumine väike-konnakotkaga ning saagialade hävimine ja kahjustumine. Lisaks ohustab suur-konnakotkast pesapaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine. Seetõttu tuleb suur-konnakotka võimalikult soodsa seisundi saavutamiseks säilitada liigile vajalikke elupaiku – Eestis pesametsi ja toitumisrohumaid – ning selgitada välja nende tõhusama kaitsmise võimalused. Spetsiifiliselt suur-konnakotkale sobivate elupaikade taastamisega võib olla võimalik vähendada ka hübridiseerumist väike-konnakotkaga.

Lähiaastate kõige prioriteetsemateks tegevusteks on seni teadmata pesapaikade otsimine ja suur-konnakotkale sobilike põllumajandusmeetmete väljatöötamine, et neid tulevastel toetusperioodidel rakendama hakata. Lisaks jätkub riikliku seire raames suur-konnakotka arvukuse, sigimisedukuse ja elupaikade seisundi jälgimine, rändeteede ja talvitusalade ohustatuse ja looduskaitselise staatuse analüüs ning hübridiseerumise ökoloogiliste põhjuste kompleksuuring.

Kinnitatud suur-konnakotka kaitse tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel siit.


Uus tegevuskava koostati konnakotka ekspertide ja Keskkonnaameti koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Keskkonnaameti eelarvelistest vahenditest.