Sügisrände kokkuvõte 2019

20.12.2019 | Rubriik:

2019. aasta kevadel ei naasnud talvitusaladelt must-toonekured Maru (hukkus salaküti kuuli läbi 25. veebruaril Egiptuses) ja Karl (hukkus märtsi lõpul Süürias). Rändekaardilt kadusid ka merikotkad Meelis (viimased asukohad aprilli algul) ja Lätist pärit LV235 (viimased asukohad aprilli lõpust), kelle saatjad lõpetasid töötamise. Samas lisandus rändekaardile mitu uut lindu ning kokku saime jälgida 25 kotka ja must-toonekure sügisrännet.

Esimesena alustas sügisrännet Valgevenes pesitsev kalakotkas Elena, seda 31. juulil. Ukrainasse jõudes pööras ta küll otsa ringi ja lendas tagasi põhja poole, kuid 16. augustist asus samaaegselt teise Valgevene kalakotka Vovaga teele talvitusaladele kasutades selleks üle Kreeka kulgevat rändeteed. Elena jõudis septembri esimesel nädalal Tšaadi, misjärel kadus tema saatja levist, kuid eeldatavalt liikus ta edasi Kesk-Aafrika Vabariiki, kus talvitus ka 2018. aastal. Vova talvitub Nigeerias, kuhu jõudis septembri teisel poolel. Eestis pesitsevad kalakotka isaslinnud Markus ja Kalle alustasid sügisrännet Valgevene liigikaaslastest mõned päevad hiljem. Nende talvitusalad asuvad Kongo jõe ääres Kesk-Aafrika lõunaosas, kuhu jõuti pea üheaegselt septembri viimastel päevadel.

Tänavu lisandus rändekaardile kolm uut kalakotkast. Lätis pesitsev Vija kasutas sügisrändel erandlikult üle Gibraltari väina kulgevat rändeteed, mis viis ta läbi Lääne-Sahara Mauritaaniasse, selle pealinnast Nouakchottist lõunasse, Atlandi ookeani rannikule. Hoopis huvitav oli jälgida Venemaal Krasnojarski krais Sajaanides pesitseva kalakotkapaari Usina ja Serzhiki rännet, kes talvitusaladele jõudmiseks pidid ületama Himaalaja mäestiku. Paari emaslind Usina alustas rännet septembri teisel nädalal ja jõudis talvitusalale Indias Radzastani lõunaosas kaks nädalat hiljem 27. septembril. Isaslind Serzhik tegi oktoobri teisest nädalast pikema rändepeatuse India keskosas, kuid novembris liikus edasi lõuna poole Karnataka osariiki, kus lendas tuulepargi lähistel elektriliinidesse ja hukkus. Serzhiki hukkumine Indias pälvis muuhulgas kohaliku meedia tähelepanu, mis aitab laiemalt teadvustada elektriliinidest tulenevat ohtu kotkastele (loe täpsemalt Serzhiki hukkumise asjaoludest).

Kalakotkaste tuules alustasid sügisrännet must-toonekured. Hilistalvel Egiptuses hukkunud Maru saatja jõudis suvel sealsete ornitoloogide ja Eesti saatkonna abil Kairost tagasi Eestisse ning see paigaldati must-toonekure kaamerapesa tänavustest poegadest vanemale, kelle nimeks sai Oru. Kahjuks hukkus Oru sügisrändel Türgis. Pesakonna teine poeg Aru varustati samuti GSM-saatjaga. Vahetult peale pesast lahkumist vigastas Aru tiiba. Paranemine võttis aega, mistõttu alustas ta sügisrännet 17. augustil, nädalajagu esimesest pojast hiljem. Talvitusaladele Aru ei jõudnud vaid hukkus Lõuna-Valgevenes Ukraina piiri lähedal. Tema surmapõhjus on teadmata. Paremini läks meie teistel jälgitavatel must-toonekurgedel. 2018. aastal kaamerapesas koorunud ja saatjaga varustatud Karula veetis suve Türgis ja liikus talvitusalale Iisraeli ja Jordaania piiril novembri esimestel päevadel. Vanalind Eedi jõudis oma iga-aastasele talvitusalale Saudi Araabias septembri lõpus.

Septembri-oktoobri vahetusel asusid sügisrändele kõik saatjatega varustatud väike-konnakotkad. Esimesena lahkus 20. septembril väike-konnakotkas Magnus, kelle pesitsust tänavu esmakordselt pesakaamera vahendusel jälgida saime. Rändeteel väldivad konnakotkad üle avamere lendamist ja eelistavad liikuda ümber Vahemere ületades Bosporuse väina ja Suessi maakitsuse. Oma talvitusalale Lõuna-Aafrikas Sambias jõudis Magnus 27. novembri paiku. Sambias talvitub ka teine Eestist pärit väike-konnakotka isaslind Jaan. Tema jõudis kohale mõni päev peale Magnust. Emaslind Karin suundus aga Sambia naaberriiki Zimbabwesse, kus liigub isaslindudega võrreldes ringi suuremal alal põigates aeg-ajalt ka Botswanasse. Neljas saatjaga väike-konnakotkas, isaslind Mälgandi, alustas sügisrännet teistest veidi hiljem. Talvitusalale Tansaanias jõudis ta detsembri alguseks.

Erinevalt väike-konnakotkastest, kelle talvitusalad asuvad Lõuna- ja Kagu-Aafrikas, veedavad suur-konnakotkad ja hübriidsed konnakotkad talveperioodi Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas või Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Sügisrännet alustasid tänavu esimestena 20. septembril emaslind Pille Eestist ja isaslind Tihon Valgevenest ning viimastena oktoobri esimestel päevadel suur-konnakotka isaslinnud Tõnn Eestist ja Perun Valgevenest. Valgevenest pärit suur-konnakotkad Blond, Uzefina ja Denisa talvituvad taaskord Kreekas Egeuse mere ääres ning Tihon, Tur ja Perun vastavalt Etioopias, Lõuna-Sudaanis ja Egiptuses. Viimastega sarnast talvitusala kasutab ka Eestist pärit hübriidne konnakotkas Sander, kes jõudis Sudaani ja Lõuna-Sudaani piiri lähedale 24. oktoobril. Teine meie hübriidsetest konnakotkastest, Priit, oli novembri algul Iisraeli põhjaosas, misjärel kadus tema saatjal levi, kuid tõenäoliselt suundus ta edasi Lõuna-Sudaani nagu eelmisel aastalgi. Teistest suur-konnakotkastest erinevalt käituvad talvitusalade valikul Pille ja Tõnn. Emaslind Pille jõudis oma talvitusalale Lõuna-Venemaale Krasnodari lähistele 8. oktoobril, kuid kuna saatja aku on vähesest päikesevalgusest tingituna tühjaks saanud ei saa me Pille liikumisi Musta mere ääres jooksvalt jälgida. Tõnn lendas 24. novembriks läbi Kesk-Euroopa Hispaaniasse El Hondo märgalale, kus ta on veetnud kõik oma talved alates 2008. aastast.

Lisaks talvitusaladele suundunud kotkastele ja must-toonekurgedele on rändekaardilt võimalik vaadata viie merikotka liikumisi, kellest vanalinnud Olev, Pomo ja Kelli ning noorlind Hanna on Eesti Maaülikooli loomakliinikus terveks ravitud ja seejärel vabastatud linnud. Vanalindude ravile sattumise põhjuseks oli pliimürgistus, mis on üks olulisimaid merikotka surmapõhjuseid Eestis. Kõrged pliinäidud tuvastati ka Hanna verest, kuigi pliimürgistus polnud tema peamine ravile sattumise põhjus. Merikotkad talveperioodiks lõunasse ei lenda ja nende tegemisi kajastame rändekaardil kuniks nad pesitsema asuvad.

Lindude asukohti rändekaardil uuendame nii nagu need meieni jõuavad, sest mitmed kotkad ja must-toonekured talvituvad aladel, kus asukohapunktide edastamiseks vajalik GSM levi puudub. Merikotkaste saatjate akud võivad aga lühikeste talvepäevade jooksul liiga tühjaks saada, et andmeid saata. Kevadränne algab eeldatavalt veebruari lõpus ja esimestena saabuvad tagasi pesitsusaladele konnakotkad.