Must-toonekure pesakaamera Karulas 2022
13.04.2022 | Rubriik: Veebikaamerad
Must-toonekure pesadel on tänavu Eestis kaks kaamerat, üks Karula rahvuspargis ja teine Jõgevamaal. Karula pesa ( “Must-toonekurg”) saame vaadata alates 2016. aastast.
Karula Rahvuspargis pesitsevate must-toonekurgede pesa saame vaadata seitsmendat hooaega järjest. Vana looduslik, huvitava konstruktsiooniga pesa oli 2018. aasta kevadeks poolenisti alla varisenud, mistõttu ehitasime samasse kõrvale tehispesa, mida nüüd kaameraga jälgimegi.
Esimesel kolmel aastal siin pesitsenud must-toonekured kandsid nimesid Karl ja Kati, kuid 2019. aastal vahetus esmalt isaslind ja 2020. aastal ka emaslind. Uus isaslind sai järjepidevuse märgina nimeks Karl II, uut emaslindu hakati kutsuma Kaiaks. Kummalgi neist rõngaid ei olnud, mistõttu ei tea me nende päritolu ega täpset vanust. Välimuse ja käitumise järgi oli Kaia 2020. aastal napilt pesitsusikka jõudnud. See on ka tõenäoliselt põhjuseks, miks 2020. aastal pesitsus ebaõnnestus. Kaia munes küll kaks muna, kuid haudumine jäi pooleli. Suve lõpus tabasime Karl II toitumisojal püünise abil, misjärel sai ta jalga valge rõnga koodiga 716C ja selga GPS-saatjaga seljakoti. 2021.aastal kasvatasid Kaia ja Karl II üles kolm poega, kellest kaks jõudsid talvitusaladele Aafrikasse. Talved veedab Karl II Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi piirijõel. Rändelt saabus isaslind tänavu 8. aprillil, emaslindu nägime pesal 12. aprillil. Saatjatega varustatud must-toonekurgede rändeteekonnad on nähtavad rändekaardil.
Eesti must-toonekurgede tulevik on tume. Liigi arvukus on pikka aega vähenenud ning viimaste hinnangute järgi pesitseb Eestis vaid 50-70 paari must-toonekurgi. Populatsioonis on juba mitmendat aastat täheldatud paariliseta lindude suurt osakaalu ning tõenäoliselt on puudus just emaslindudest. Seni pole teada selget põhjust, miks see nii on. Pesapoegade hulgas on mõlema soo osakaal ligikaudu võrdne. Seega tütred kaovad enne pesitsemist või lähevad mujale elama. Lisaks on pesitsevate lindude verest leitud kõrget elavhõbeda sisaldust, mis põhjustab muutusi lindude käitumises, väiksemat sigivust ja nõrgemat immuunsüsteemi (vt lisaks siit).
Pesa juures kasutame sel aastal AXIS P1455-LE kaamerat. Sellega tulime vastu must-toonekure sõprade ja toetajate soovile näha ka öösel pesas toimuvat. Must-toonekure puhul pole kaamerat vaja väga maskeerida. Seni pole me märganud, et kaamera pesitsevaid isendeid häiriks. Pigem on vanalinnud mõnel korral tahtnud kaamerat pessa tõsta kui eemale vajunud pesamaterjali. Kaameraülekanne toimub mobiilse interneti kaudu. Edasi liigub pilt Eestimaa Looduse Fondi serverisse, kus toimub video YouTube voogedastuseks ettevalmistamine ja salvestamine. Vaatajatele edastatakse otseülekannet läbi Kotkaklubi YouTube kanali https://www.youtube.com/Kotkaklubi. Soovitame jälgida Kotkaklubi kanalit juhuks kui tehnilistel põhjustel muutub ülekande veebiaadress. Kotkaklubi kanalilt leiab ka kõik ülejäänud Eesti kotkaste ja must-toonekure pesakaamerad ning metsisemängu kaamera. Pesalt tuleva ülekande mitteärilistel eesmärkidel kasutamine mujal pole keelatud, aga palume võimalusel sellest meile teada anda (saatke sõnum urmas(ät)kotkas.ee). Pesas toimuvat kajastab Looduskalendri foorum.
Vaderid on iga kaamera juurde oodatud, sest igal aastal tuleb mõned komponendid välja vahetada. Selleks meil mingit projektituge pole. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud kaamerate ülespanekut, mahavõtmist ja hooldamist.
Must-toonekure pesakaamera meeskond ja toetajad:
Kotkaklubi – pesaga seonduv, kaamera paigaldus ja info jagamine
Beta-Grupp OÜ – kaamera testimine ja häälestamine, mikrofoni ehitamine, tehniline tugi
Looduskalender – kaamera foorum veebis
Eestimaa Looduse Fond – serveriruum
Akukeskus Tartus – akuabi
Karula Rahvuspark – pesapaiga kaitse
Keskkonnainvesteeringute keskus – finantstugi igapäevasteks tegevusteks
Mitmed eraannetajad – ootamatute ja oodatud riistvara kulude katmine
Tuhanded vaatlejad – kes on kõige tähtsamad, sest muidu poleks kaameral nii suurt mõtet!
