Must-toonekure pesakaamera Karulas 2021
16.04.2021 | Rubriik: Veebikaamerad
Must-toonekure pesadel on tänavu Eestis kaks kaamerat, üks Karula rahvuspargis ja teine Jõgevamaal. Karula pesa (must-toonekurg) saame vaadata alates 2016. aastast.
Karula Rahvuspargis pesitsevate must-toonekurgede pesa saame vaadelda kuuendat hooaega järjest. Kaamera esmasest paigaldamisest ja pesa eelloost saab lugeda ELFi must-toonekure teema-aasta lehelt. Vana looduslik huvitava konstruktsiooniga pesa oli 2018. aasta kevadeks poolenisti alla varisenud, mistõttu ehitasime samasse kõrvale tehispesa, mida nüüd kaameraga jälgimegi.
Esimesel kolmel aastal siin pesitsenud must-toonekured kandsid nimesid Karl ja Kati, kuid 2019. aastal vahetus esmalt isaslind ja 2020. aastal ka emaslind. Uus isaslind sai järjepidevuse märgina nimeks Karl II, emaslindu hakati kutsuma Kaiaks. Kummalgi neist rõngaid ei olnud, mistõttu ei tea me nende päritolu ega täpset vanust. Välimuse ja käitumise järgi oli Kaia vaevalt pesitsusikka jõudnud. See on ka tõenäoliselt põhjuseks, miks 2020. aastal pesitsus ebaõnnestus. Kaia munes küll kaks muna, kuid haudumine jäi pooleli. Suve lõpus jäi Karl II toitumisojal püünisesse, misjärel sai ta jalga valge rõnga koodiga 716C ja selga GPS-saatjaga seljakoti. Talve veetis Karl II Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi piirijõel, rändelt saabus ta tänavu 11. aprillil. Tema rändeteekond on nähtav rändekaardil. Pesas toimuvat kajastatakse Looduskalendri foorumis.
Eesti must-toonekurgede populatsioonis on juba mitmendat aastat täheldatud nn pruudipõuda, kuid loodetavasti asub Kaia (või mõni teine emaslind) peatselt Karl II-ga koos pesitsema. Seni pole teada selget põhjust, miks vanalindude hulgas emaslinde isastest oluliselt vähem on. Pesapoegade hulgas on mõlema soo osakaal ligikaudu võrdne. Seega tütred kaovad enne pesitsemist või lähevad mujale elama.
Pesa juures kasutame AXIS F41 kaamerat. Selle põhiosa asub pesast allpool puutüvel. Üle pesa ulatub vaid objektiiv koos sensoriga. Must-toonekure puhul pole objektiivi vaja varjatagi, sest seni pole me märganud, et see pesitsevaid isendeid häiriks. Pigem on vanalinnud mõnel korral tahtnud objektiivi pessa tõsta kui eemalevajunud pesamaterjali. Kaamera ülekanne toimub Wi-Fi lingi kaudu kahe Mikrotik antenni abil pesapaigalt otse Antslas asuvasse TELE2 mobiilimasti. Edasi liigub pilt kaableid pidi Eestimaa Looduse Fondi serverisse, kus toimub video YouTube voogedastuseks ettevalmistamine. Vaatajatele edastatakse otseülekannet läbi Kotkaklubi YouTube kanali. Soovitame jälgida Kotkaklubi kanalit juhuks kui tehnilistel põhjustel tuleb pesakaamera otseülekanne taaskäivitada, mistõttu võib muutuda ülekande veebiaadress. Kotkaklubi kanalilt leiab ka kõik ülejäänud Eesti kotkaste ja must-toonekure pesakaamerad ning metsisemängu kaamera. Pesalt tuleva ülekande mitteärilistel eesmärkidel kasutamine mujal pole keelatud, aga palume võimalusel sellest meile teada anda (saatke sõnum urmas(ät)kotkas.ee)
Vaderid on iga kaamera juurde oodatud, sest igal aastal tuleb mõned komponendid välja vahetada. Selleks meil mingit projektituge pole. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud kaamerate ülespanekut, mahavõtmist ja hooldamist.
Must-toonekure pesakaamera meeskond ja toetajad:
Kotkaklubi – pesaga seonduv, kaamera paigaldus ja info jagamine
Beta-Grupp OÜ – kaamera testimine ja häälestamine, mikrofoni ehitamine, tehniline tugi
Looduskalender – kaamera foorum veebis
Eestimaa Looduse Fond – serveriruum
TELE2 – mobiilimast vastuvõtuantennile, antenni paigaldus masti, fiiberoptilise kaabli kasutus
Kernel – antennide seadistamine
Akukeskus Tartus – akuabi
Keskkonnainvesteeringute keskus – finantstugi igapäevasteks tegevusteks
Mitmed eraannetajad – ootamatute ja oodatud riistvara kulude katmine
Tuhanded vaatlejad – kes on kõige tähtsamad, sest muidu poleks kaameral nii suurt mõtet!
