Kotkaste ja must-toonekure seire 2021
15.12.2021 | Rubriik: Tegevused
Kotkaklubi liikmed kontrollisid 2021. aasta seiretööde raames kokku 817 kotkaste ja must-toonekure keskkonnaregistris olevat pesa, sh 334 väike-konnakotka, 242 merikotka, 86 kalakotka, 76 must-toonekure, 68 kaljukotka ja 11 suur-konnakotka ning konnakotkaste segapaari pesa. Kontrollitud pesadest 149 olid varisenud ja 5 pesapuud murdunud. Puus olevatest pesadest oli kotkaste poolt asustatud 392 pesa ehk 59%. Kotkastel ja must-toonekurel oli tänavu pigem hea või keskpärane pesitsusaasta, välja arvatud merikotkal. Suur-konnakotkastel ei leitud ühtegi pesitsevat paari, kus mõlemad vanalinnud oleksid puhast verd suur-konnakotkad.
| LIIK | ARVUKUS | KONTROLLITUD ASUSTATUD PESI | PESAKONNA KESKMINE SUURUS | PRODUKTIIVSUS1 | ARVUKUSE TREND |
|---|---|---|---|---|---|
| MERIKOTKAS | 290-330 paari | 150 | 1,4 | 0,72 | tõusev |
| KALJUKOTKAS | 60-65 paari | 36 | 1,0 | 0,46 | tõusev |
| KALAKOTKAS | 90-100 paari | 55 | 2,5 | 1,84 | tõusev |
| VÄIKE-KONNAKOTKAS | 500-600 paari | 125 | 1,0 | 0,68 | stabiilne/tõusev |
| SUUR- JA VÄIKE-KONNAKOTKA SEGAPAAR .2 | 5-10 paari | 7 | 1,0 | 0,86 | langev |
| MUST-TOONEKURG | 40-60 paari | 19 | 3,6 | 1,58 | langev |
1 Produktiivsus – poegade arv asustatud pesa kohta
2 Seire käigus ei leitud ühtegi pesitsevat paari, kus mõlemad vanalinnud oleksid suur-konnakotkad
Merikotka tänavune pesitsusedukus oli viimase kümnendi madalaim. Pesakonna keskmine suurus oli tavapärasest pisut väiksem ning produktiivsus (poegade arv asustatud pesa kohta) suisa viimase 30 aasta madalaim. Kehva pesitsusaasta üheks põhjuseks on tõenäoliselt linnugripp, mille mõju täpset ulatust on siiski keeruline hinnata. Tõestust leidis kahe kotkapoja hukkumine linnugripi H5N1 tõttu veebikaameraga varustatud pesas (vaata täpsemalt siit) ning veel vähemalt ühest pesast leiti surnud poeg, kelle surmapõhjusena võib kahtlustada linnugrippi. Lisaks on linnugripp diagnoositud tänavu ühel surnuna leitud vanalinnul.
Matsalu veebikaamera merikotkad Eerik ja Eve mai alguses poegi toitmas. Poegade hääbumiseni on veel nädal. Foto: Kotkaklubi veebikaamera.
Linnugripp võib olla põhjuseks ka kaljukotkaste poegade tavapärasest suuremas suremuses. Teadaolevalt hukkus tänavusel pesitsushooajal koguni 5 poega, kellest ühe, juba lennuvõimestunud poja, surmapõhjusena leidis linnugripp ka laboratoorselt kinnitust. Kokku lennuvõimestus tänavu 11 kaljukotka poega ning üldjoontes jäi kaljukotka pesitsusedukus pikaajalise keskmise tasemele.
Vahetult peale lennuvõimestumist hukkunud kaljukotka poja jäänused Emajõe Suursoos. Kotka surmapõhjusena tuvastati linnugripp. Info linnu surmast ja asukohast saadi tänu pojale paigaldatud saatjale. Foto: Gunnar Sein.
Kalakotkal oli 2021. aastal pesitsusedukus viimase kümne aasta keskmisest oluliselt parem – 39 edukas pesas oli kokku 91 pesapoega, kellest 37 ka rõngastati. Hea pesitsusaasta kulminatsiooniks oli esmakordselt Eestis nelja pojaga pesakonna leidmine Võrumaal. Pikaajaline produktiivsuse trend on kalakotkal siiski langev, ning arvukus kasvav.
Eesti esimene nelja pojaga kalakotka pesakond 2021.a juulis Võrumaal. Foto: Urmas Sellis
Väike-konnakotkal võib tänavust aastat samuti edukaks pidada. Seire käigus loendati 79 pesapoega ning üle Eesti paiknevate juhuslike piiridega konnakotkaste seirealade põhjal on väike-konnakotka asustustihedus Eestis stabiilne või vaikselt kasvamas. Samas on suureks probleemiks väike- ja suur-konnakotkaste hübridiseerumine, mis on saatuslikuks saamas just globaalselt ohustatud suur-konnakotka Eesti asurkonnale. Tänavu ei leitud pesitsemast ühtegi puhast suur-konnakotka paari, kuid tõestati nelja segapaari edukas pesitsemine.
Konnakotkaste pesast võib tihti leida kaks muna, kuid pea alati lennuvõimestub vaid üks poeg. Foto: Aarne Tuule.
Lisaks kotkastele jälgitakse seire raames sarnase elupaigavalikuga must-toonekure käekäiku. Must-toonekure sigivus oli tänavu võrreldes viimaste aastatega parem, aga pikaajaliselt siiski keskpärane. Samuti vähenes teadaolevate asustatud pesade arv oluliselt. Võib oletada, et arvukuse madalseisus on linnud jäänud alles vaid parimatesse elupaikadesse, kus suvised toitumisolud pesakonna suurust ei limiteerinud. Must-toonekure murettekitavalt kehvast olukorrast Eestis annab tunnistust, et esmakordselt seire ajaloos ei leitud Eesti mandriosa seirealadelt ühtegi territoriaalset ega pesitsevat must-toonekurge.
Must-toonekure pesa asub tavaliselt vanal harulisel puul külgoksal tüvest eemal. Pesa on vooderdatud rohelise samblaga. Kui kõhud täis, on pehmel samblal puuvõra varjus mõnus tukastada. Foto: Rein Nellis, rajakaamera.
Kaitsekorra rikkumisi täheldati 2021. aasta seire käigus kümnes pesapaigas, mida on rohkem kui varasematel aastatel. Tänavu tuvastati rekordiliselt palju liikumispiirangu rikkumisi, samas ei täheldatud esmakordselt ühtegi teist tüüpi rikkumist. Kümnest juhtumist kaheksa leiti merikotka pesapaikades ning kaks must-toonekure pesapaikades.
Iga-aastase kotkaste ja must-toonekure seire eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Lisaks pesapaikade seirele kogutakse konnakotkaste ja must-toonekure asustustiheduse ning arvukuse muutuste kohta andmeid püsiseirealadel. Loe kotkaste ja must-toonekure seirest pikemalt siit.