14.05.2020 | Rubriik: Saatjatega linnud
2020. aasta kevadhooajal saime rändekaardil jälgida 25 kotka ja 2 must-toonekure liikumisi.
Kevadrände avas ootuspäraselt suur-konnakotkas Blond, seda juba veebruari lõpus. Oma pesapaika Valgevene lõunaosas jõudis ta 15. märtsil, enam kui kaks nädalat enne liigikaaslasi. Eesti saatjaga lindudest kaks, Tõnn ja Pille, on nn puhtad suur-konnakotkad ja kaks, Priit ja Sander, väike- ning suur-konnakotka hübriidid. Priit ja Sander talvituvad mõlemad Lõuna-Sudaanis, samas piirkonnas, kus ka mitmed Valgevene suur-konnakotkad. Kevadrännet alustasid nad 10. märtsil ja Eestisse jõudsid pea üheaegselt 9.-10. aprillil. Priidu paariline suur-konnakotkas Pille veetis talve eelmisele aastale sarnaselt Lõuna-Venemaal, kust naasis 11. aprilliks. Juba 2008. aastast jälgitav suur-konnakotkas Tõnn talvitus traditsiooniliselt Hispaanias El Hondo märgalal. Tema saabus pesakohta 5. aprillil. Tõnni tegemistele pesitsusajal saab kolmandat aastat järjest kaasa elada veebikaamera vahendusel.
Kõige pikem rändeteekond tuli läbida väike-konnakotkastel. Jaan, Karin, Magnus ja Mälgandi talvituvad kõik Aafrika lõunaosas. Märtsi esimesel nädalal alanud enam kui 10 000 km pikkuse teekonna läbimiseks kulus neil poolteist kuud. Pesapaikadesse saabuti 20. aprilli paiku. Koos teistega jõudis eeldatavalt Eestisse tagasi ka Jaan, kuigi tema saatja meile Rumeeniast alates enam asukohapunkte ei ole edastanud. Tänavu saab esmakordselt pesakaamerast jälgida Karini pesitsemist. Tema kaaslaseks on seni veel nimetu väike-konnakotkas, kellele on GPS-saatja paigaldanud Eesti Maaülikooli teadlased.
Sügisrände lõpus hukkus India elektriliinides Venemaal Krasnojarski krais pesitsenud kalakotka isaslind Serzhik. Tema kaaslane Usina veetis talve Indias Radzastani lõunaosas ning kevadrännet üle Himaalaja mäestiku alustas ta 26. märtsil. 22. aprilliks jõudis Usina Mongooliasse Altai regiooni, kuid tema edasine teekond on teadmata, sest hõredalt asustatud mägises piirkonnas on GSM levi peaaegu olematu.
Teised rändekaardil nähtavad kalakotkad talvituvad Aafrika keskosas. Teekonnal talvitus- ja pesitsusalade vahel kasutavad nad Vahemere ületamiseks erinevaid rändekoridore. Läti kalakotkas Vija lendab üle Gibraltari väina, Valgevenes pesitsevad Vova ja Elena aga Liibüast vastavalt Kreekasse ja Sitsiiliasse. Eesti kalakotkad Markus ja Kalle talvituvad küll lähestikku Kongo Vabariigi piirialal, kuid erineva rändeteekonna valivad nad juba alates ekvaatorist. Vahemerd ületades lendab Kalle üle Sardiinia ja Korsika, kuid Markus Kreeta ja Küprose vahelt üle Levandi mere. Pesapaikadesse jõudsid Valgevene kalakotkad 9. aprillil, Markus ja Vija 13. aprillil ning viimasena Kalle 19. aprillil.
Must-toonekurgi on rändekaardile jäänud kaks. Eelmisel aastal pesapojana saatja saanud Oru ja Aru hukkusid sügisrändel enne talvitusaladele jõudmist. Vanalind Eedi alustas kevadrännet Saudi-Araabiast 10. märtsil. Pesapaika Karula Rahvuspargis jõudis ta 8. aprillil. 2018. aastal pesapojana saatja saanud Karula talvitus Iisraeli-Jordaania piiril, mis on üks must-toonekurgede meelispaiku. Karula veel ei pesitse, mistõttu oli ka tema teekond põhja poole mõneti konarlik. Jõudnud Poolasse pöördus Karula tagasi lõuna poole ning liikus Serbiasse. Aprilli lõpus võttis ta taaskord suuna põhja ning alates 5. maist veedab aega Lätis Kuramaal. Kas leiab Karula omale sealt pesapaiga või naaseb Eestisse, saame teada ehk järgmisel aastal.
Lisaks talveks lõuna poole lendavatele kotkastele ja must-toonekurgedel on rändekaardil näha ka paiksete merikotkaste liikumisteekonnad. Vanalinnud Olev, Pomo ja Kelli ning noorlind Hanna on Eesti Maaülikooli loomakliinikus terveks ravitud ja seejärel vabastatud linnud.
Pesitsusajal me pesitsevate lindude asukohti rändekaardil ei näita. Sügisränne algab eeldatavalt augusti algul ja esimestena asuvad talvitusalade poole teele kalakotkad. GPS-saatjatega lindudest saab lisaks lugeda siit.