Talvel on saatjad poolunes

Postitatud: 26.11.2012 | Rubriik:

Novembri lõpust kuni veebruari keskpaigani on enamus rändekaardil kuvatud saatjaid aeglasema režiimiga. Neile on see sisse programmeeritud tootmise ajal ja hiljem muuta ei saa. Sel ajal saame andmeid iga kümne päeva järel. ESTLAT projekti saatjad lubavad neid programmeerida alati, kui nad GSM levis asuvad ja energiat jätkub. Talvine poolunes olek on selle tõttu sätitud, et talvel pole nii palju valgust kui suvel (meie saatjad kasutavad enamasti päikeseenergiat, va sookured) ja kulude kokkuhoiu nimel eelistame pesitus- ja rändeinfot koguda intensiivsemalt. Kaks saatjaga merikotkast (Sillu ja Meelis) näitavad selgelt, et Läänemere piirkonnas jääb juba sügisel päikest väheks ja sama jätkub ilmselt ka talvel. Nii oleme nende saatjad sundinud aeglasemaks, et energiat kokku hoida. Andmetesse tekivad aeg-ajalt ka augud, näiteks Meelise saatja ei saatnud kuu aja jooksul ühtegi asukohta, aga nüüd näitab, et asub ikka Pihkva oblastis ja lind on elus. Meil on lootust, et kalakotkas Ilze saatja üles leitakse – Lindude tapmise vastane komitee (Saksamaal) organiseerib just retke saatja leidmiseks. Suur-konnakotkas Tore on tekitanud suurt huvi Shveitsi linnuvaatlejate seas, kui pöördus Alpidest tagasi Reini orgu. Viimati nähti teda juba Austrias Bodensee järve ääres.