Nimeta merikotkas sai surma

12.10.2012 | Rubriik:

Eesti Maaülikooli Loomakliinikus elujõuliseks turgutatud merikotkas Nimeta ei saatnud meile ühtegi signaali peale 2.oktoobri hommikut ja nii käisime tema viimases asukohas vaatamas. Viimase kotka asukoha oli saatja meile edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9 ja lootsime sellest kohast leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast. Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedalasuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva.
Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ja tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Lind oli ilmselt just nii kraavi kukkunud. Peale saatja laadimist saime sealt veel kaks asukohta, aga needki olid 2. oktoobrist, kell 12 ja kell 15. Hiljem polnud saatja GPS enam asukohti salvestanud, kuigi kell 18 oleks pidanud järgmine asukoht olema võetud. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril peale 15:00. Kuna veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi ta hukkuma üsna äkki – tõenäolisem on laskmine… Seda toetavad ka Madise poolt röntgenis leitud pliifragmendid, mis on allesolevas lihakehas nähtavad ja mida polnud siis kui kotkas oli taastusravil.
Kellel oli vaja kotkast tulistada?