Kotkad piire ei tunnista

Postitatud: 27.08.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

ESTLAT Eagles projektis on lubatud tegevused vaid projektialal. Aga kotkad, kes varustati jälgimisseadmega selle projekti raames, nemad ei pea reeglitest miskit. Nad kõik on rikkunud reegleid ja käinud väljaspool projektiala, ka väljaspool projektiriike. Nii käib Läti merikotkas A531 üsna sageli Leedus, Eesti merikotkastest Meelis on enamuse ajast hoopis Venemaal, Sillu käis talvel Poolas ja nüüd läks Soome… Kalakotkastele võiks nende eksimuse andeks anda, sest talvel nad siin hakkama ei saaks ja Aafrikas käimine on erandkorras hädavajalik.
Paistab, et projekti kõik kalakotkad on suutnud oma seljas olevad seadmed seisma panna. Läti Ilze hukkus ise mullu sügisrände ajal Lõuna-Itaalias, Läti Eriksi saatja pidas kõige kauem vastu, aga jäi siiski vait juuli lõpus. Eesti kalakotkas Piret tuli kevadel tagasi pesale, aga saatja oli seiskunud juba Egiptuses kolm nädalat varem, Ilmari saatja töötas paar kuud kauem ja jäi siis tummaks. Ilmarilt õnnestus saatja eemaldada, aga teistelt veel mitte.
Suur-konnakotkas Tõnn on seekord üsna kiire sügisrändel, 22.augustil oli ta jõudnud Prantsusmaale (üle Belgia). Samuti oli väga kiire vanameister Raivo, kes lendas kümne päevaga Eestist Iisraeli.
Kaardile on lisandumas ka uusi linde, aga need ilmuvad kui nad rändama hakkavad.

Sügisränne algas ka sisuliselt

Postitatud: 12.08.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Merikotkas Meelis käis suvitamas Koola poolsaarel (ca 1300 km sünnipaigast), Põhja-Jäämere ääres ja lahkus sealt lõunasse tagasi 24. juulil. Viie päevaga lendas ta Pihkva järve äärde ning liigub nüüd seal Venemaa poolel ringi. Huvitav, kas seda ärakäimist ka rändeks võiks nimetada? Või hulkumiseks?
Samal ajal on emane noor merikotkas Sillu hoopis paiksem ja veedab enamuse ajast Hiiumaal, Käina lahe kormoranikoloonia lähistel. Võite arvata, miks?
Must-toonekurg Raivo tänavu poegi toitma ei pidanud ja selle tõttu sai ta varem rändele asuda. Paistab, et Raivo füüsiline vorm on nii hea, et ta lendas ilma pikemate vahepeatusteta Türki. Võimalik, et lendab veel edasigi. Raivo siht on tõenäoliselt Jordani jõe orus asuvad kalakasvatused. Ka Eestis olles külastas ta sageli Käruveski kalakasvatust ja sealt ka 2. augustil kella kahe paiku päeval lõuna poole startis. Keskmine lennukiirus on tal umbes 50 km/h ja päevaga lendas Raivo kuni 460 km. Rändamiseks kasutab ta aega kümnest hommikul kuni nelja-viieni pealelõunal. Muud valget aega kasutab ta võimalusel toitumiseks, aga mõnikord on ta lihtsalt paigal olnud ja puhanud.
Suur-konnakotkas Tõnn muutus oma peatuskohas Kesk-Norras rahutuks juba juuli lõpus, aga alustas lõuna poole liikumist samuti 2. augustil. Viie päevaga jõudis ta Norra lõunaossa, ca 40 km Oslost.

Sügishooaeg algas juuli keskel

Postitatud: 29.07.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Nii nagu mullugi, alustasime 15.juulil sügishooaega. Vaatamata sellele, et ükski vaatluse all olevatest lindudest veel ei rända.
Pärast poolteist kuud vaikust õnnestus saada ühendus noore merikotka Meelisega, ta kadus meil ära Karjala põhjaosas. GSM võrku jõudis ta uuesti Koola poolsaarel, kui liikus Barentsi mere äärest tagasi Valge mere äärde Koola poolsaare lõunarannikul. Samal ajal pesapojana saatjaga varustatud Sillu toimetab enamasti Hiiumaal Käina lahel ja veedab aega kormorani koloonias, kuhu ta ikka ja jälle tagasi tuleb (huvitav miks?).
Praegu said kaardile need linnud, kellelt meil juuli teisel poolel on andmeid laekunud. Saatjad ei taha korralikult toimida must-toonekurg Pirsul, kalakotkastel Piret ja Ilmar, samuti Läti merikotkal A540.
Aga pole jäänud palju aega, kui esimesed rändurid teele asuvad!

Suvi pole lindudel rändamise aeg

Postitatud: 13.06.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Kuigi rändeaeg on ammu läbi, ei taha mõned linnud veel paikseks jääda. Olenevalt linnust, tuleneb see kas noorest east või pole veel leitud paarilist, kellega koos pesitseda.
Pesapaikadele jõudnud lindude liikumisi me ei näita avalikul rändekaardil, seetõttu ei ole ka Läti merikotkas A540 enam liikunud vaatajate jaoks. Nimelt leidis ta endale pesapaiga ning pesagi on valmis. A540 külastab seda üsna sageli, vaatamata sellele, et järelkasvu enam loota sel aastal pole.
Seevastu A531 liigub endiselt palju ringi ja temal ilmselt pesapaika veel pole õnnestunud leida.
Eelmisel aastal koorunud merikotkad Meelis ja Sillu avastavad maailma ning suvel on sobivaim aeg liikuda põhja poole, kus päev pikem ja pole ka nii kuum. Sillu viimase aja meeliskohtadeks on Saaremaa ja Hiiumaa, mis pole kaugel tema sünnikohast. Aga Meelis on just nüüd võtnud ette elu pikima reisi Põhja-Karjalasse.
Suur-konnakotkas Tõnn lendab ikka ja endiselt Skandinaavia poolsaarel ringi, seega pole endale paarilist leidnud.

Saabujad ja möödujad

Postitatud: 24.04.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Ränne on toimunud nii intensiivselt, et selles mingi joone vahele tõmbamine on osutunud raskeks. Esimesena jõudis Eestisse suur-konnakotkas Sander (11.aprill), aga ta ei läinud kohe mullusele pesapaigale, vaid jõudis 10 päevaga väisata Lätit, lennata ümber Peipsi ja ka Edela-Eestis ära käia. Ning siis saabus pesapaika Tartumaal. See on üsna erandlik käitumine. Võimalik, et paks lumekate ajas kotka segadusse.
Järgmine saabuja oli 14. või 15.aprillil must-toonekurg Priidu; siis 16.aprillil suur-konnakotkad Iti ja Tõnn ning Läti kalakotkas Eriks; 17.aprillil saabusid väike-konnakotkas Karin ja must-toonekurg Raivo; 21. aprillil väike-konnakotkas Magnus. Must-toonekurg Pirsu on ilmselt ka kodus, aga tema saatja tõrgub koostööst.
Hea uudis on see, et Piret ei ole mitte Niiluse deltas, aga tuli 22. aprillil mullusele pesapaigale ja seda oli võimalik jälgida läbi veebikaamera. Seega tema saatja ei tööta. Päev varem jõudis veebikaamera pessa ka Ilmar. Jälgitavad merikotkad päriselt ei rända, vaid hulguvad ringi. Nad ka ei pesitse veel. Tõnn ei jäänud ka tänavu Eestisse pesitsema, vaid rändas edasi Soome. :(