Viis lindu on kohal

Postitatud: 15.10.2013 | Rubriik:

Suur-konnakotkad ja must-toonekured jõudsid rände sihtkohta, nad kõik on samas kohas talvitanud ka varem. Suur-konnakotkaste hulka pandud hübriidne konnakotkas Tunne võibolla veel otsib omale sobivat paika. Väike-konnakotkad suunduvad Karini juhtimisel Aafrika lõunaossa. Magnus ei ületanud Vahemere idaosa, vaid sealt puuduvad andmed. Max kaotas paar päeva kui ootas head võimalust Suessi lahte ületada. Sookured pole ilmselt ka veel talvitusaladele jõudnud, aga Savimäe tegi rändehüppe Valgevenest Ungarisse. Teised olid viimaste andmete kohaselt Valgevenes. Läti kalakotkas Eriks tuleb ilmselt kaardilt kustutada, muidu tekitab tema asukoht seal ainult segadust. Eriksi saatja pole saatnud signaale alates juulist, aga lind oli ise pesapaigal kuni poegade äralennuni. Merikotkad ei kiirusta esialgu kuhugi.
Suur-konnakotkas Tõnn on sel sügisel käinud talvituskohast El Hondo märgalalt mitmel korral ära ja enamasti 80 km põhja pool mägedes (Sierra de Enguera), mis metsaga kaetud. Võibolla meenutab see koht ja pisut jahedam kliima suviseid peatuspaiku Skandinaavias?

Rändajad on läinud

Postitatud: 29.09.2013 | Rubriik:

Rändlinnud, keda jälgida saame on Eestist ära läinud. Viimased lahkusid siit vahetult enne ilmade sügisest jahenemist. Kõige viimasena (23. sept) asus teele lõuna poole suur-konnakotkas Iti, kellel tänavu pesitsemine ebaõnnestus ja poega ei koorunud. Tavaliselt on Iti Eestist lahkunud paar nädalat hiljem.
Merikotkad pole rändlinnud ja nemad pole ka lõuna poole liikunud. Samas võibolla mõni siiski pisut soojemasse kohta lendab, aga seda näeme edaspidi. Merikotkas Meelis käis ja vaatas üle Lätis asuva Seda soostiku, kus ta mullu talvel enamasti oli, aga sinna ei jäänud. Talle meeldib endiselt Pihkva järve tagune hõreda inimasustusega ala. Sama vana merikotkas Sillu püsib Soome Saaristomere saartel juba poolteist kuud ja just eile lendas Ahvenamaale. Läti merikotkas A531 vaatab ringi Läti ja Leedu piirialal. Teine “lätlane” A540 pole meile enam infot saatnud, tõenäoliselt on tema saatja katki. Aga Janis Kuze plaanib ta uuesti kinni püüda. Kalakotkas Eriks on tõenäoliselt samuti Lätist lahkunud, aga ka tema saatja ei toimi. Kui võimalik, siis püüeme ta uuesti kinni järgmisel suvel.

Kaardile on lisandunud uued väike-konnakotkad ja sookured, kes kõik rändavad. Üks noor suur- ja väike-konnakotka hübriid pole veel kaardile jõudnud, aga ilmub niipea kui tema saatja täpseid GPS asukohti hakkab edastama.

Tõnn jõudis talvitusalale

Postitatud: 05.09.2013 | Rubriik:

Sel ajal kui Eestis lapsed kooli lähevad (mõned kuue aastaselt), jõudis suur-konnakotkas Tõnn oma elus kuuendat korda Hispaanias asuvasse El Hondo märgalale. Seal asub tema talvekorter, sugugi mitte suurel pindalal, aga Tõnnile see sobib.
Samal ajal on üks noor merikotkas võtnud tõsiselt meie kurtmist ESTLAT projektiala kohta ja 3. septembril tuli Meelis Venemaalt ära ja lendas “õigesse” kohta Lätis, Seda soo peale. Teadaolevalt on see soostik ka oluline sookurgede rändekogunemiskoht, mullu läks näiteks Hauka sookure pere sinna. Eks paistab, kas ka tänavu.
Teine noor merikotkas Sillu veedab aega Soome Saaristomere saartel ja ei taha veel tagasi tulla.
Must-toonekurg Priidu puhul jälgime tema seitsmendat sügisrännet ja ta peatub nagu tavaliselt Rumeenias Doonau tasandikel, enne kui jätkab teekonda pingelisse Darfuri, Lääne-Sudaanis. Saime ka paar Pirsu asukohta, aga need pole piisavalt täpsed, et kaardile panna.

Kotkad piire ei tunnista

Postitatud: 27.08.2013 | Rubriik:

ESTLAT Eagles projektis on lubatud tegevused vaid projektialal. Aga kotkad, kes varustati jälgimisseadmega selle projekti raames, nemad ei pea reeglitest miskit. Nad kõik on rikkunud reegleid ja käinud väljaspool projektiala, ka väljaspool projektiriike. Nii käib Läti merikotkas A531 üsna sageli Leedus, Eesti merikotkastest Meelis on enamuse ajast hoopis Venemaal, Sillu käis talvel Poolas ja nüüd läks Soome… Kalakotkastele võiks nende eksimuse andeks anda, sest talvel nad siin hakkama ei saaks ja Aafrikas käimine on erandkorras hädavajalik.
Paistab, et projekti kõik kalakotkad on suutnud oma seljas olevad seadmed seisma panna. Läti Ilze hukkus ise mullu sügisrände ajal Lõuna-Itaalias, Läti Eriksi saatja pidas kõige kauem vastu, aga jäi siiski vait juuli lõpus. Eesti kalakotkas Piret tuli kevadel tagasi pesale, aga saatja oli seiskunud juba Egiptuses kolm nädalat varem, Ilmari saatja töötas paar kuud kauem ja jäi siis tummaks. Ilmarilt õnnestus saatja eemaldada, aga teistelt veel mitte.
Suur-konnakotkas Tõnn on seekord üsna kiire sügisrändel, 22.augustil oli ta jõudnud Prantsusmaale (üle Belgia). Samuti oli väga kiire vanameister Raivo, kes lendas kümne päevaga Eestist Iisraeli.
Kaardile on lisandumas ka uusi linde, aga need ilmuvad kui nad rändama hakkavad.

Sügisränne algas ka sisuliselt

Postitatud: 12.08.2013 | Rubriik:

Merikotkas Meelis käis suvitamas Koola poolsaarel (ca 1300 km sünnipaigast), Põhja-Jäämere ääres ja lahkus sealt lõunasse tagasi 24. juulil. Viie päevaga lendas ta Pihkva järve äärde ning liigub nüüd seal Venemaa poolel ringi. Huvitav, kas seda ärakäimist ka rändeks võiks nimetada? Või hulkumiseks?
Samal ajal on emane noor merikotkas Sillu hoopis paiksem ja veedab enamuse ajast Hiiumaal, Käina lahe kormoranikoloonia lähistel. Võite arvata, miks?
Must-toonekurg Raivo tänavu poegi toitma ei pidanud ja selle tõttu sai ta varem rändele asuda. Paistab, et Raivo füüsiline vorm on nii hea, et ta lendas ilma pikemate vahepeatusteta Türki. Võimalik, et lendab veel edasigi. Raivo siht on tõenäoliselt Jordani jõe orus asuvad kalakasvatused. Ka Eestis olles külastas ta sageli Käruveski kalakasvatust ja sealt ka 2. augustil kella kahe paiku päeval lõuna poole startis. Keskmine lennukiirus on tal umbes 50 km/h ja päevaga lendas Raivo kuni 460 km. Rändamiseks kasutab ta aega kümnest hommikul kuni nelja-viieni pealelõunal. Muud valget aega kasutab ta võimalusel toitumiseks, aga mõnikord on ta lihtsalt paigal olnud ja puhanud.
Suur-konnakotkas Tõnn muutus oma peatuskohas Kesk-Norras rahutuks juba juuli lõpus, aga alustas lõuna poole liikumist samuti 2. augustil. Viie päevaga jõudis ta Norra lõunaossa, ca 40 km Oslost.