Zimbabwes võib leida ühe konnakotka saatja

Postitatud: 14.11.2016 | Rubriik: Saatjatega linnud

Alates 28. oktoobrist oleme saanud väike-konnakotkas Vahuri asukohti ühest paigast Zimbabwes. See asub 144 km pealinnast Hararest ja 15 km edelas linnast nimega Kadoma. Kui keegi liigub sealkandis või teab kedagi seal, siis oleksime huvitatud kontaktidest. Saatja võib olla linnult ära tulnud, aga ka Vahur võib olla surma saanud. Iga info, mis võiks viia saatja leidmiseni on oodatud: urmas(at)kotkas.ee

Aafrika talvekorteri mured

Postitatud: 18.10.2016 | Rubriik: Saatjatega linnud

Kalakotkad ja must-toonekured on leidnud üles oma talvekorterid ning tuttavad kohad ilmselt ka juba üle vaadatud. Must-toonekurg Karl jõudis (Põhja-)Sudaani lõunaossa 7.oktoobril ja peatub kohas, kus kaardi järgi püsivaid veekogusid ei pruugi olla. Nii on võimalik, et toitumiskohtade kuivades liigub Karl edasi lõuna poole. Varem on samamoodi talitanud Saaremaal pesitsev must-toonekurg Priidu. Teist aastat vaadeldavad kalakotkad Kalle ja Markus läksid täpselt samasse kohta, kus nad ka mulluse talve veetsid. Seejuures pole Kalle talvekorteris GSM levi paranenud, tema asukohad laekuvad üsna ebakorrapäraselt nagu mullugi. Kalakotkas Vadim jäi pidama Keenias Turkana järve äärde, lennates järve keskmise saare ja maismaa vahet. Turkana keskmine saar on vulkaanilise päritoluga ja vulkaanid suitsevad seal praegugi. Samas pole saarel ilmselt sobivaid puid, millel puhata ja ööbida, seetõttu lendab Vadim saare ja maismaal asuva ööbimiskoha vahet ca 25km kaks korda päevas. Turkana järv on suur, ca 250 km pikk, soolase ja aluselise veega omapärane järv. Selle veest pärineb valdav osa Omo jõest, mis voolab Etioopia kiltmaalt järve. Omo jõele on aga ehitatud suur hüdroelektrijaam, mis kujutab järvele tõsist ohtu. Probleemi suurendavad ulatuslikud suhkruroo istandused Omo jõe luhtadel, mis vajavad hulgaliselt vett. Olukorda võrreldakse kolmkümmend aastat tagasi tühjaks jäänud Araali merega. Turkana järve tõenäolisest tulevikust saab hea ülevaate ingliskeelsest videoloost või ka 2015 aasta National Geographic artiklist. Kalakotkas Vadim leiaks ka musta stsenaariumi korral uue talvituskoha, aga kohalikud hõimud, kes sõltuvad järve veetasemest ning kalasaagist, on märksa raskemate valikute ees…

Tõnn on jälle kaardil

Postitatud: 10.10.2016 | Rubriik: Saatjatega linnud

Peale enam kui kaks aastat peituse mängimist on Tõnni rändeid jälle võimalik jälgida. Tõnni tuttavad küsisid õige sageli, kas meil on mingit uut infot. Aga ega eriti ei olnud. Rohkem teadsime talvituse kohta, sest talvituskoht on Tõnnil üsna väike ja seda kohalike linnuvaatlejate hulgas teatakse (on ka näiteks spetsiaalne veebileht El Hondo konnakotkaste kohta). Tõnnile paigaldasime saatja 2008. aastal, kui ta oli veel pesapoeg. Jälgimisseade toimis kuni 2014. aasta kevadrändeni ja uuesti leidsime Tõnni üles 2016. aasta 30. aprillil Kotkaklubi kevadiste talgute ajal. Siisi me ei teadnud, missugune mittetöötava saatjaga suur-konnakotkas see on, aga 8. septembril õnnestus Tõnn kinni püüda ja tema isik kindlaks teha. Vana saatja vahetasime uue ja oluliselt kergema vastu, samuti sai ta jalga valge plastikrõnga koodiga 7X. Tõnnil ja tema paarilisel kasvas üles üks poeg, kes on samuti rõngastatud. Tõnni paarilisel pole rõngaid ja tema päritolu ega vanust me ei tea. Tõnn võis pesitsema asuda juba mullu, aga pigem siiski esimest korda tänavu. Seega oma elu üheksandal kalendriaastal. See on küll üllatavalt hilja, aga suur-konnakotkaste kohta on liigi harulduse tõttu ka vähe infot kogutud.

Eesti jälgitavad rändlinnud on läinud

Postitatud: 29.09.2016 | Rubriik: Saatjatega linnud

Kaardilt on näha, et vaid üks väike-konnakotkas (Volli) on veel Eestis. Aga see lind ei lendagi Aafrikasse, sest jäi salakütile silma ja lasti maha Tartu lähedal 23. augustil. Mahalastud kotkal oli ka poeg, kelle toitmisega isalind sel ajal tegeles. Volli paariline Karin (keda oleme jälginud juba aastaid) loodetavasti suutis üksi poja üles kasvatada. Igatahes oli poega näha lendamas koos emalinnuga. Kas ta oli piisavalt heas vormis rändele asumiseks, seda me ei tea. Keskkonnainspektsioon uurib seda juhtumit.
Teised rändlinnud kas rändavad või on talvituskohta kohale jõudnud. Oma talvituskohta on jõudnud must-toonekurg Raivo (26.augustil Iisraelis), kalakotkas Markus (26. septembril jõudis Lefini jõe äärde Kongos, teiselpool ekvatorit).
Kaardil on uusi linde ka sookurgede seas (Ahja5, Ivar, Mati) – kõik need on noorlinnud. Rohkem infot on iga linnu tutvustuses. Ahja5 puhul oodati tema rändamist Etioopia suunas, aga esialgu lendas Ahja5 siiski Ungarisse, samamoodi Ivar. Sookurg Mati on pärit Saaremaalt, seega tema rändamine Lääne-Euroopasse oli oodatud.
Gruusiast pärit raisakotkas Mikho on samuti asunud lõuna suunas liikuma, sügis on kohal ka Kalmõkkias. Must-toonekured Eedi ja Karl liiguvad peale rändepeatust edasi talvekorteri poole.
Erinevad jälgimisseadmed edastavad andmeid eri sagedusega ja vanemad seadmed jätavad ka andmetesse auke, seetõttu on rände edenemise võrdlemine keerukam. Praegu juhib väike-konnakotkaste rändemaratoni Vahur, aga seis võib muutuda uute andmete laekumisega.

Sügisränne käib, aga Raivol juba läbi

Postitatud: 08.09.2016 | Rubriik: Saatjatega linnud

Varasemad rändurid on teele asunud, aga must-toonekurg Raivo on juba mõnda aega talvekorteris. Raivo polnud küll esimene, kes sügisrännet 14. augustil alustas. Tema liigikaaslased Karl ja Eedi läksid lõuna suunas pisut varem (vastavalt 8. ja 12. augustil), aga Raivo lendas tavapäraselt kiirelt ja oli Iisraeli kalatiikidel 26. augustil. Eedi rännet Saudi Araabiasse saime jälgida ka mullu, aga Karli talvituskohta me veel ei tea. Kõigil jälgitavatel must-toonekurgedel olid tänavu ka pojad pesas ja isalinnud lahkuvad pesapaigalt viimastena.
Kalakotkad Markus ja Kalle olid täanavu ebaedukad, nende poegadele sai saatuslikuks tormituul, mis pojad pesast viis. Nii alustasid vanalinnud rännet varem kui mullu. Lisaks saame jälgida kalakotkas Vadimi rännet. Tema elab Peipsi järve idakaldal ja tõenäoliselt tal oma kindlat pesakohta veel pole.
Rändele on asunud mõlemad valge-toonekured, kes elavad Sloveenias ja Pavle on selle aasta noorlind. Fortuna esimest rännet saime mullu jälgida.
Lõuna suunas on hakanud Soomest tulema hiireviu Kordian, tema veel ei pesitsenud, aga veetis enamuse suvest Soomes.
Konnakotkad pole veel liikuma hakanud, samuti sookured ja raisakotkas.