Nimeta merikotkas sai surma

Postitatud: 12.10.2012 | Rubriik:

Eesti Maaülikooli Loomakliinikus elujõuliseks turgutatud merikotkas Nimeta ei saatnud meile ühtegi signaali peale 2.oktoobri hommikut ja nii käisime tema viimases asukohas vaatamas. Viimase kotka asukoha oli saatja meile edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9 ja lootsime sellest kohast leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast. Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedalasuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva.
Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ja tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Lind oli ilmselt just nii kraavi kukkunud. Peale saatja laadimist saime sealt veel kaks asukohta, aga needki olid 2. oktoobrist, kell 12 ja kell 15. Hiljem polnud saatja GPS enam asukohti salvestanud, kuigi kell 18 oleks pidanud järgmine asukoht olema võetud. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril peale 15:00. Kuna veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi ta hukkuma üsna äkki – tõenäolisem on laskmine… Seda toetavad ka Madise poolt röntgenis leitud pliifragmendid, mis on allesolevas lihakehas nähtavad ja mida polnud siis kui kotkas oli taastusravil.
Kellel oli vaja kotkast tulistada?

Läti Eriks läheneb ekvaatorile

Postitatud: 30.09.2012 | Rubriik:

Uued linnud üllatavad meid üsna sageli, nii ka Lätis pesitsenud kalakotkas Eriks. Ta lendas üle Vahemere ja Sahaara kõrbe, kus tõenäoliselt kala püüda ei õnnestunud. Vahepeal me kaotasime ta kaardilt, sest GSM leviga pole kõrbealadel kiita. Tänaseks on side Eriksiga taastunud, ta läbis Kameruni ja jõudis 28. septembril väiksesse troopilisse Ekvatoriaal-Guinea riiki. Vaevalt, et ta vihmametsas talvitama asub, pigem lendab lõuna poole edasi. Kalakotkas Erika, meie ammune tuttav alustas 23. septembril oma sügisrände viimast lõiku Niiluse deltast Sudaani Ar-Rahadi jõe äärde. Kalakotkas Piret peatub täpselt samas kohas teist korda ja tal ei paista olevat kiiret kuhugi. Pireti tagasiränne pole meie praeguste teadmiste valguses just tavaline nähtus.
Sookurgede kohta loodame uudiseid edastada järgmine kord.
Nimeta merikotkas pöördus tagasi Eesti põhjarannikult ja peatub nüüd Lääne-Virumaa lõunaosas. Meie oletused tema edasise liikumise osas polnud seega eriti täpsed, aga kevadeni ja pesitsemiseni on veel palju aega. Nimeta merikotka GPS-saatja ostukulud on aidanud katta vabatahtlikud toetajad Eestist ja eriti väljaspoolt. Suur tänu neile projekti meeskonna poolt!

Tõnn Saksamaal, kalakotkad kõik rändel

Postitatud: 22.09.2012 | Rubriik:

Alates 2008 aastast jälgitav suur-konnakotkas Tõnn on jätnud Taani ja läks ära Saksamaale. Kas ta tänavu ka BeNeLuxi maid külastab, jääb esialgu vaid ennustada. Aga järgmiste andmete laekumisel on see selge. Konnakotkastest on seni pooled Eestis, aga nende rändeaeg peaks üsna lähedal olema. Must-toonekured teevad aega parajaks oma peatuskohtades, Raivo jaoks on paar viimast aastat Jordani jõe org jäänud ka talvituskohaks. Pirsul pole kiiret, Evrose alamjooksul meeldib tal igal aastal peatuda.
Kõik jälgitavad kalakotkad on lõuna poole teele asunud, viimasena Eesti “oma mees” Ilmar. Huvitav on Läti Ilze pikem peatus Hortobagy Rahvuspargis, kahe suure kalakasvatuse vahel. Ilze (suvine) kaasa Eriks jõudis üle Vahemere ilmselt kõrbesse ja seal pole GSM levi, mille abil tänavuste kalakotkastega sidet peame. Uusi asukohti tuleb nüüd oodata. Piret seevastu pöördus kõrbest tagasi ja on nüüd jälle Niiluse deltas. Sookurgede andmed laekuvad iga kümne päeva järel, seetõttu kiiremini nende andmeid uuendada ei saa.
Ka kaardilehe väljanägemist muutsime pisut kasutajasõbralikumaks.

Uued linnud kaardil

Postitatud: 16.09.2012 | Rubriik:

Rändekaardile on kantud praeguseks tõenäoliselt kõik linnud, keda sel aastal näidata saame. Uutena on ilmunud nähtavale Maaülikooli sookure töörühma poolt jälgitavad neli noort sookurge (Ahja3, Juula2, Kadaja ja Hauka), kellest vähemalt kolm on ka tänaseks rändele asunud. Numbritega territooriumitelt on ka varem noorlinde jälgitud, näiteks Ahja2 sai mullu jälgimisseadme ja toimetas terve viimase suve Valgevene-Ukraina piiril.
Nimeta merikotkas, kes oli ravil Maaülikooli Loomakliinikus asus pärast nädalast passimist Emajõe-Suursoos põhja poole liikuma. Ta leiti Soome lahest ja võib arvata, et sinnakanti ta ka tagasi läheb. Saame näha, kas ta oli enne hätta sattumist pesitseja või veel mitte… Tema saatja kulud kaetakse vabatahtlike annetuste abil.
Huvitav on kalakotkas Pireti teekond. Millegi pärast pöördus ta enne Sudaani piiri ületamist tagasi põhja suunas. Võimalik, et liivatorm tuli vastu või muud taolist. Igatahes nii pikka tagasilendu rände ajal pole varem meie jälgitud lindude puhul olnud. Teine ESTLAT Eagles projekti kalakotkas Ilze peatub Ungaris Hortobagy Rahvuspargi piiril. Läti isalind Eriks peatub Bulgaarias, aga meie Ilmar pole veel rändele asunud. Ka konnakotkad hakkavad reisima.

Uuenenud rändekaart

Postitatud: 06.09.2012 | Rubriik:

Lindude rändekaardil on toimunud muutused, mida ehk esmapilgul ei märkagi – lisandunud on uued tegelased, ESTLAT projekti kalakotkad ja päris uue liigina merikotkad. Uue andmeformaadi tõttu pidime kogu kaardiprogrammi muutma ja lisaks saab nüüd kaarti vaadata ka läti keeles. Need muutusedki on ESTLAT projekti osa.
Aga kui vaadata lähemalt uute kalakotkaste teekondi, siis paistavad need juba üsna tõepärased ja seetõttu ka huvitavad. Kalakotkad on valdavalt päikesele eksponeeritud, mistõttu saatjate akud on korralikult laetud ning asukohti võime võtta kasvõi iga poole tunni tagant. Merkotkad nii valguslembesed pole ja nende asukohti nii tihedalt määrata ei saa.
Kalakotkad Piret ja Erika peatuvad samal ajal ja samas kohas, Niiluse delta idaservas. Aga nad jõudsid sinna täiesti erinevat teed pidi. Must-toonekurg Raivo on jõudnud talvitusalale, Jordani jõe orgu.
Merikotkad Sillu ja Meelis on tänavu sündinud ja alles alustavad iseseisvat elu.