Sookurgedega nüüd selgust rohkem

Postitatud: 13.01.2013 | Rubriik:

Jaanuari alguses selgus sookurg Hauka olukord, ta jäi Siinai poolsaare lõunatipus paigale novembri lõpus ja seal ta ka hukkus. Kas ta hukkus kohe või sai ta ennem kuidagi vigastada – seda me ei tea ja leidjatel polnud võimalik hinnata ka kohapeal surma põhjust. On mitmeid võimalusi… näiteks võis ta peatuda Sharm-el-Sheikhi reoveetiikidel, sealt juua ja mingi mürgituse saada (sarnaselt käitus ka must-toonekurg Piia 2008 sügisel), umbes kilomeetri kaugusel leidmiskohast on suur elektriliin, milles ta võis näiteks tiiba vigastada ja hiljem kõndida leidmiskohta, pole välistatud laskmine, kuigi kohalikud beduiinid seda ilmselt ei teeks. On ka võimalik, et ta sai mingi mürgituse juba Türgis peatudes ja see mõjus alles hiljem. Aga on ka võimalik, et noor kurg ei jõudnud end peatuskohtades piisavalt nuumata, et pikka lendu taluda. Võivad olla ka mitmed põhjused korraga. Igatahes on see kolmas noor sookurg, kes selles piirkonnas ära kaob. Peame tänama Hauka saatja otsijaid, Nuweiba kandi beduiine eesotsas kohaliku eestlase Toomas Mikkoriga.
Kaks sookurge on endiselt kadunud, aga kaks (Juula2 ja Ahja2) talvitavad Tuneesia loodeosas. Neist Ahja2 on üsna paikne, aga Juula2 lendab laialt ringi, nagu otsiks õiget kohta. Seejuures 4. jaanuaril olid mõlemad sama põllu peal.

Suur-konnakotkas Tore kohta puuduvad igasugused andmed, aga kevadel Lähis-Idas kadunuks jäänud must-toonekurg Valdur jäi ühe Lõuna-Eestis üles pandud automaatkaamera ette. Nii võib arvata, et Valdur on praegu Etioopias, aga tema saatja ei tööta

Ilze saatjat ei leitud

Postitatud: 23.12.2012 | Rubriik:

Kalakotkas Ilze saatja leidmiseks tundusid kaugelt vaadates küll tingimused head olevat, aga vaatamata saksa ja itaalia kolleegide pingutustele saatjat siiski üles leida ei õnnestunud. Ilze paariline pesitsusajast, Eriks pole meile andmeid saatnud, loodetavasti asub tema talvitusala GSM levialast väljas ja hiljemalt kevadel näeme Eriksit jälle kaardil liikumas. Eesti kalakotkastel tundub kõik korras olevat. Piret ilmus peale pooleteise kuulist eemalolekut jalle levisse ja saadab ilusti andmeid Lõuna-Sudaanist, Ilmar omakorda Angoolast. Huvitav oleks teada, kas keegi on ka selles piirkonnas käinud ja pilti teinud sealsest maastikust?
Mõlemad noored merikotkad pole päikese käes olnud ja nende saatjate akud on tühjad. Pole teada, kus nad preagu asuvad.
Huvitav on noore suur-konnakotka Tore käitumine. Ta ei kiirusta lõuna poole minekuga, veetis kümmekond päeva Bodensee järve ääres Austrias ja Shveitsis. Viimased andmed vihjavad siiski lõuna poole liikumist, pigem on see Itaalia suund… Kahjuks ei tööta Tore saatja nii hästi, kui tema venna oma ja palju asukohti jääb meile tulemata. Igatahes Bodensee ääres jäi Tore ka mitmete looduspiltnike kaamera ette.
Must-toonekurg Priidu liikus Sudaani Darfurist 10. detsembril Kesk-Aafrika Vabariiki, nii nagu ta on teinud juba aastaid umbes samal ajal. Ju siis Darfuris jäid jõed kuivaks ja lõuna pool veel mitte.
Kehvemad lood paistavad olevat konnakotkas Luulega, kelle saatja on Joonia meres. Luule hakkas Kreekast otse Sitsiilia poole lendama, aga kohale ei jõudnud… Kaks sookurge on kas saatja kaotanud või hukkunud rändel – Hauka Siinai poolsaarel (Sharm-el-Sheiki naabruses) ja Ahja3 Ukrainas Hersoni piirkonna uudismaadel. Kui keegi neis piirkondades plaanib liikuda, siis on võimalus saatjad üles leida!

Talvel on saatjad poolunes

Postitatud: 26.11.2012 | Rubriik:

Novembri lõpust kuni veebruari keskpaigani on enamus rändekaardil kuvatud saatjaid aeglasema režiimiga. Neile on see sisse programmeeritud tootmise ajal ja hiljem muuta ei saa. Sel ajal saame andmeid iga kümne päeva järel. ESTLAT projekti saatjad lubavad neid programmeerida alati, kui nad GSM levis asuvad ja energiat jätkub. Talvine poolunes olek on selle tõttu sätitud, et talvel pole nii palju valgust kui suvel (meie saatjad kasutavad enamasti päikeseenergiat, va sookured) ja kulude kokkuhoiu nimel eelistame pesitus- ja rändeinfot koguda intensiivsemalt. Kaks saatjaga merikotkast (Sillu ja Meelis) näitavad selgelt, et Läänemere piirkonnas jääb juba sügisel päikest väheks ja sama jätkub ilmselt ka talvel. Nii oleme nende saatjad sundinud aeglasemaks, et energiat kokku hoida. Andmetesse tekivad aeg-ajalt ka augud, näiteks Meelise saatja ei saatnud kuu aja jooksul ühtegi asukohta, aga nüüd näitab, et asub ikka Pihkva oblastis ja lind on elus. Meil on lootust, et kalakotkas Ilze saatja üles leitakse – Lindude tapmise vastane komitee (Saksamaal) organiseerib just retke saatja leidmiseks. Suur-konnakotkas Tore on tekitanud suurt huvi Shveitsi linnuvaatlejate seas, kui pöördus Alpidest tagasi Reini orgu. Viimati nähti teda juba Austrias Bodensee järve ääres.

Halvad uudised kalakotkas Ilze kohta

Postitatud: 07.11.2012 | Rubriik:

Kalakotkas Ilze liikus lõuna suunas kuni Sitsiiliani ja siis pöördus ootamatult tagasi Itaaliasse. 26. oktoobril jäi ta paikseks hõredalt asustatud paigas Calabria maakonnas. Alates 29. oktoobrist on ta ilmselt surnud, sest temperatuuriandur näitab sellest kuupäevast välistemperatuuri. Otsisime abilisi, kes oleks valmis minema ja Ilze hukkumiskohta kontrollima. Nii saime Elisabetta abiga kontakti Itaalia linnukaitseorganisatsiooni (LIPU) kohaliku Rende osakonnaga ja Roberto Santopaologa. Tema käis koos Antonio Mancusoga kohapeal vaatamas ning leidis kalakotka suled. Kahjuks oli maastik seal paigas väga raskesti läbitav kanjon, lisaks okkalised tihedad põõsad ja parasjagu lehti langetavad puud (vt pilte Ilze galeriist). Seetõttu polnud ümbrusest võimalik otsida ning saatja ja kotka jäänused jäid leidmata. Tõenäoliselt oli mingi röövloom seda ka söönud ja kuhugi eemale vedanud. Aga saatja saadab endiselt asukohti samast piirkonnast (ca 20 m raadiuses sulgede leidmise kohast) ja võimalik, et leidub veel keegi, kes sinna otsima on nõus minema… Saatja patarei aga tühjeneb, st valgust talle eriti peale ei paista

Miks mõne linnu andmeid nii kaua peab ootama?

Postitatud: 30.10.2012 | Rubriik:

Rändekaardi pidevad jälgijad on märganud, et uuendused ilmuvad kaardile üsna ebakorrapäraselt, erinevatel lindudel eri aegadel ja vahest jääb pikem vahe sisse.
Põhjuseid on selleks peamiselt kaks: ühest küljest laekuvad erinevate lindude andmed erinevate vaheaegadega (talvel 5-10 päeva), aga mõnikord jäävad tulemata plaanilised andmed või laekuvad ainult ebatäpsed Argose asukohad (viimaseid olema mõnikord kaardil kasutanud). Andmete mittelaekumisel võib omakorda olla mitu põhjust, neist kõige halvem on see, et lind on hukkunud ja saatja asub kohas, kust me signaali üles ei leia. Nii juhtus näiteks Nimetu merikotkaga, kes oli laskmise järel kukkunud selili kraavi ja seal polnud enam GSM mobiililevi, et andmeid saata ega ka saatjas asuv GPS ei suutnud läbi vee enam asukohti võtta. Loodame, et Nimetu mõrvar leitakse. Kotka käekäigule kaasa elanud inimesed üle maailma on algatanud isegi avaliku allkirjade kogumise, et uurimine soiku ei jääks.
Teine võimalus andmete mittelaekumiseks on energia puudus, st saatja peal olevad päikesepatareid ei suuda piisavalt energiat toota. Niisugune olukord tekib, kui ilm on pikemat aega pilvine, lind veedab enamuse ajast kuskil varjus või linnu suled katavad saatjat. Energia puudus pole enamasti probleemiks Aafrikas.
Kolmas põhjus on sagedamini just Aafrikas esinev, see on GSM mobiililevi puudumine. Sellel puhul saatja küll kogub GPS asukohti, aga saadab need ära kunagi siis, kui levisse satub. Samas, kui lind hukub niisuguses kohas, siis me ei saa reeglina teada tema hukkumiskohta. Mobiililevi kaudu toimivad meil merikotkad ja enamus kalakotkaid (va Erika). Mobillilevi kasutamine on tunduvalt odavam, kui varem kasutatud Argos satelliitside.
Seega 7. oktoobrist kadunud kalakotkas Eriks on loodetavati sattunud lihtsalt kohta, kus puudub GSM levi. Samamoodi kaovad aeg-ajalt teised kalakotkad levist. Ilze on kahtlaselt paigale jäänud Itaalia lõunaosas, aga see pole kindlasti leviprobleem. Noored merikotkad Sillu ja Meelis ei poseeri selga piisavalt valguse poole ja nende puhul tuleks oodata valgemaid ilmasid ning et nad rohkem ringi lendaksid. Suur-konnakotkas Tore liigub väga sarnaselt Tõnni esimese aasta teekonnaga… Ja väike-konnakotkas Karin jõudis talvituspiirkonda Zambias.