Lindude jälgimine saatjate abil

Mõnikord soovime konkreetse linnu kohta teada saada enamat, kui seda võimaldab tavaline jälgimine. Selleks tarbeks linde märgistatakse. Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Lisaks kasutatakse konkreetse linnu äratundmiseks värvilisi rõngaid , tiivamärgiseid, sulgede värvimist jne. Eestis on kotkapoegade rõngastamisega tegeletud aktiivselt viimased paarkümmend aastat.

Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatudspetsiaalse seadme – raadio-, satelliit- või GPS saatja abil.

Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 – 50 km kauguselt. Kotkastele ja must-toonekurele sobivad raadiosaatjad on leitavad mõne kuni paarikümne kilomeetri kauguselt, olenevalt kas saatjaga lind asub maapinnal või kõrgemal. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks, aga töö maht on selle juures küllalt suur. Signaali annab saatja pidevalt.

Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda Argos keskusesse, kus arvutatakse linnu asukohad. Argos saatjate täpsus pole eriti suur – kõige paremal juhul mõnisada meetrit, aga sageli mitukilomeetrit. Seega onneed seadmed sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks.Seade saadab asukoha määramiseks vajalikudsignaalid etteprogrammeeritud aegadel, st teeninduskulude ja patarei kokkuhoiu eesmärgil võibmingil ajal saatja olla uinunud olekus. Näiteks Jaagu ja Tooni saatja töötas rände ajal 6 tundi ja oli uinunud 48 tundi. Võimalik on kasutada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel töötavaid satelliitsaatjaid. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse põhiliselt akutoidet. Must-toonekure puhul oleme kasutanud mõlemaid.

GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad, st väiksesse karpi on peidetud GPS-seade. GPS-punktid salvestatakse mällu ja saadetakse satelliitidele ning sealt Argos CLS keskuse kaudu meie arvutisse. Nii saame samasuguse täpsusega punktid, nagu oleks lind lennanud ringi tavalise GPSiga. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. Maksimaalselt on päikesepatareidel töötav seade võimeline võtma ühe punkti tunnis ja seda siis valgel ajal. Akutoite puhul võib ka tihedamini punkte saada ja ka öösel, aga saatja eluiga on piiratud aku suurusega.
Nii satelliit- kui GPS-saatjaid on võimalik programmeerida kuni viiele erinevale sesoonile aastas – näiteks võib talvitumise ajal lasta seadmel võtta vaid üks-kaks punkti päevas ja pesitsusajal iga tunni tagant vms.
Jaagu-Tooni satelliitsaatjad on Northstar toodang, aga GPS-saatjad oleme senini tellinud Microwave Telemetry’st . Mõlemad on USA firmad, kelle veebides on üsna palju infot nende saatjate kohta.

Suur-konnakotka ja must-toonekure saatjatega märgistamine on toimunud eelkõige nende liikide kaitse parandamise eesmärgil, sh ka mõttetute piirangute väljaselgitamise eesmärgil. Üldiselt on kogu saadud info (rändeteed, talvitumine, territooriumi kasutamine, toitumislendude kaugus, rändele asumine jne.) olnud meile täiesti uue kvaliteediga, ilma saatjateta me poleks niisuguseid tulemusi ilmselt üldse saanud.
Kotkaklubi ja Ornitoloogiaühingu poolt saatjatega varustatud lindude kohta saate infot siit .
Teadmiste ja kogemustega on meid nii lindude püüdmise kui saatjatega töötamise osas aidanud tsehhi kolleegid, eriti Lubomir Peske . Samuti on nõu andnud Belgia must-toonekure spetsialist Gerard Jadoul ja hea kolleeg Soomest Pertti Saurola