Kotkaste rõngastamine

Rõngastamine on levinuim ja odavaim viis lindude individuaalseks äratundmiseks. Tavalisi metallrõngaid kasutatakse juba aastakümneid ja ilmselt kasutatakse ka edaspidi. Hariliku rõnga lugemine elava linnu jalas on üsna raske, eriti kui tegemist on inimkartliku liigiga – nagu näiteks kotkad või must-toonekurg. Reeglina saame linnu päritolu ja vanuse teada alles siis, kui ta surnult leitakse. Mõnikord õnnestub küll ka kotkaid püüda ja siis jälle vabastada, aga see on olnud pigem erand. Olenevalt liigist saadakse rõngastatud lindudest hiljem kätte alla ühe protsendi, jahilindudel on see osa suurem ja väikestel värvulistel väiksem. Konnakotkaste puhul on ilmselt oluline, et suure osa aastast veedavad nad Aafrikas, kus leitud rõngastega ei tehta seda, mis Euroopas. Pigem jäävad suguharupealikute kaelakeedesse…

Eestis kasutatakse värvilisi rõngaid kõigil siin püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must-toonekurel.

Merikotkas

Merikotkaste pesapoegadele pannakse värvirõngaid alates 1984. aastast, mil Eesti ühines Bjorn Helanderi juhitud Põhja-Euroopa merikotkaste rõngastamise programmiga. Sellest ajast on rõngad jalga saanud ligi 700 noort merikotkast ja neist 80 linnu kohta on vähemalt üks hilisem kohtamine (kokku ligi 200 kohtamist). Kõik Eestis koorunud merikotkad, kelle juurde kotkamehed on sobival ajal (juuni I pool) sattunud ronima, on saanud paremasse jalga sini-valge riigirõnga. Üksikud erandid siiski on, kus rõngastati tavaliste alumiiniumrõngastega. Vasakus jalas olev rõngas on igal aastal erinev ja näitab sünniaastat. Kõik Euroopas ühel aastal rõngastatud merikotkad saavad vasakusse jalga sarnase värviga rõnga. Lisaks on mõlemal rõngal individuaalne kood, mis võimaldab kindlaks teha pesa, kust see lind pärit on ning kas seda lindu on ka varem juba kuskil nähtud. Mõne merikotka kohta on teada kümneid kohtamisjuhtusid, eriti talvistelt toitmispaikadelt. Näiteks üks 1989. a. Ahvenamaal koorunud merikotkas pesitseb Vormsi saarel ja talvitub Turu saarestikus, kus teda nähakse pea igal talvel. Vanim teadaolev merikotkas on 23 aastat vana ja pesitseb Jõgevamaal. Ülevaatlik kaart Eestis rõngastatud merikotkaste taaskohtamistest on siin.



Kaljukotkas

Kaljukotkaid on Eestis värviliste rõngastega märgistatud alates 1998. aastast. Eesti päritolule viitab roheline rõngas iga rõngastatud kaljukotka paremas jalas ja vasaku jala rõngas viitab sünniaastale, näiteks 2004 koorunud kaljukotkad (nagu merikotkadki) said vasakusse jalga sinise rõnga. Kaljukotkaid on rõngastatud kokku ligi 140 isendit ja taasleide on tervelt 19 (13 väljastpoolt Eestit). Värviliste rõngastega on märgistatud 90 ja neist on hiljem kohatud 7. Kaljukotkaste rõngaste lugemine on pisut keerulisem, kui merikotkaste puhul, sest jalad on neil sulistunud ja kaljukotkad ise ka märksa kartlikumad. Nendelegi meeldib külastada kotkaste toitmispaiku ja seal loetakse ka enamik rõngaid.



Kalakotkas

Kalakotkaid märgistatakse Eestis värviliste rõngastega alates 2007. aastast, mil musta värvi rõnga valgete kirjetega said jalga 29 noort kalakotkast ja üks vanalind. Tavalise alumiiniumrõnga on varasematel aastatel jalga saanud 418 poega ja 3 vanalindu. Neist on senini leitud 8. Eestis võimalik kohata värviliste rõngastega Soome kalakotkaid, eriti kevadel ja sügisel rände ajal. Rõngastatud kalakotkaid on Eestis pesitsemas mitmel pool, aga rõngaste lugemiseni pole me senini jõudnud. See nõuaks ilmselt spetsiaalset projekti, kus varjendist linde teleskoobiga piilutakse või püütakse nad kinni.

Konnakotkad

Konnakotkaste värvilise rõngastamisega alustati Eestis 2006. aastal. Kahe aastaga on musta koodiga valge plastikrõnga jalga saanud 84 konnakotkapoega. Valge rõngas pannakse nii väike- kui suur-konnakotkale, sest mõnikord on raske määrata, kumma liigiga just tegemist on. Teise jalga läheb alati ka tavaline alumiiniumrõngas. Konnakotkastele on värvilisi plastikrõngaid pandud varem Slovakkias (kollane rõngas), vähem Poolas (erinevad kombinatsioonid suur-konnakotkal) ja üksikud ka Saksamaal (kollane). Kotkaklubi koordineerib ka üle-Euroopalist värvilist konnakotkaste rõngastamist (SECR programm), et eri piirkonnad kasutaks ikka erinevaid rõngaid ja ei esineks kattumist. Samuti on oluline, et kõigi värviliste rõngastega rõngastamise programmid oleksid kirjeldatud Euringi vastaval veebilehel. SECR programmi raames rõngastatakse konnakotkaid värviliste rõngastega Eestis (valge), Lätis (oranž), Leedus (roheline), Poolas (punane), Slovakkias (helesinine), Venemaal (must) ja Valgevenes (sinine).