Must-toonekurg Raivo

Kui valisime must-toonekure edasiseks uurimiseks sobivat saatjat, siis polnud me kindlad, kas päikesepatarei toitega töötav seade saab suhteliselt varjulise eluviisiga linnu seljas piisavalt valgust. Ka tootjafirma Microwave Telemetry Inc. ei julgenud anda garantiid. Seega tegime riskantse sammu ja lootsime, et kui selle saatjaga varustatud must-toonekurg elab mitu aastat, siis saame kokkuvõttes ikka rohkem infot, kui aastase akutoite abil. Nii sai üsna eakas must-toonekure isand Raivo endale ökoloogiliselt puhta seadme ja kannab seda ilmselt seni, kuni talle elupäevi on antud. Tõenäoliselt oli seljakott esialgu üsna harjumatu elunäinud Raivo jaoks, aga nüüdseks on see talle kui oma kehaliige, mis aga kunagi ei valuta.

Raivo püüdsime Lääne-Virumaalt Paasvere metskonna maadelt 22. juuli varahommikul. Ta pesitses tehispesas, st ehitasime ühe lagunenud pesa lähedale 1991. aastal tehispesa ja alles 2006 asustati see must-toonekurgede poolt. Õnneks on pesa ümbrus kaitse all ja mets tänu sellele säilinud looduslikuna. Vana väljakujunenud puistule ei mõjunud oluliselt isegi 2001. aasta suvetormid ja nüüd oli Raivol hea pesakoht võtta. Tõenäoliselt pesitses Raivo oma paarilisega varem kuskil lähikonnas, aga toda kohta meile teada pole. Võimalik, et tema senine pesakoht on kõlbmatuks muutunud. Kuna Raivol rõngaid polnud, siis ei tea me tema sünnikohta, ega täpset vanust. Koos Läti kolleegidega pilte vaadates jõudsime järeldusele, et ta peaks olema üle kümne aasta vana – hallivõitu pea nagu viitab sellele. Peale seljakotiga vabastamist lendas Raivo pesa juurde ja hiljem toitumisaladele. Raivo nagu suur-konnakotkas Anngi on filmi „Eesti kotkad” tegelane. Raivo küll ainult vilksab kõrvalosatäitja rollis kalakotka lõigus. Nagu filmis, on Raivo ka argipäeviti ühe kalakasvatuse sage külaline, samasse lendas ta toituma koos tema asukohta reetva saatjagagi. Raivo pojad-tütred olid isale seljakoti sidumise ajaks enam-vähem lennuvõimelised, seetõttu hakkas Raivo lõuna poole lendama juba juuli lõpus. Võib-olla võimendas rännuinstinkti ka tema püüdmine… Seda me vist küll kunagi täpselt teada ei saagi. Raivo poegadele tõid vanemad vähemalt pesa kontrollimise ajal kõhutäie hauginolke, neid nägime kui poegi rõngastasime. Must-toonekure pojad tavatsevad ohtlikus olukorras oksendada ja seda nad kõik ka tegid. Lisaks võis leida saagi seas ogalikke ja ujureid, küll aga polnud seal kalakasvatuse forelle…

Raivo alustas lõunamaa reisi 28. juulil ja lendas Valgevenesse, kus peatus mõned päevad ning edasine tee viis üle Dardanellide ja Türgi Iisraeli. Iisraeli kalatiigid on idapoolse Euroopa must-toonekurgedele hea rändepeatuskoht. Mõned neist jäävad sinna terveks talveks, ka Eestis rõngastatud must-toonekurg on Iisraelis mitmel aastal talvitunud.