Konnakotkas Teele

Tähelepanelik huviline on ilmselt juba teadlik, et Eestis pesitsevad kaks konnakotkaliiki võivad moodustada segapaare ja selle juures ka edukalt pesitseda. On andmeid, mis viitavad segapaari järglaste elujõulisusele ja ka sigimisvõimelisusele. Võimalik, et Teele on just üks niisugune konnakotkas. Tema välistunnused ja mõõdud oleks justkui mõlemalt liigilt pärit. Tiiva ja varba pikkus, sulestiku värvus ja kehakaal sobivad suur-konnakotkale – silmaiirise värvus, tiibade alapoole värvus ja noka mõõtmed aga pigem väike-konnakotkale. Seega on meil Teele näol üsna unikaalne võimalus jälgida ühe hübriidse konnakotka tegemisi…

Teele sai jälgimisseadme 24. septembril 2005.a. Viljandi maakonna põhjaosas Olustvere kandis. Püüdmise ajal võis see lind ka juba rännata, seega kevadel ei pruugi Teele tulla tagasi püüdmiskohta. Samas pole see välistatud. Igatahes peale vabastamist asus Teele lõuna poole teele ja oli viie päeva pärast Kesk-Lätis. Teele teekond sügisrändel on üsna sarnane must-toonekurgede omaga, aga kahjuks ei õnnestunud rännet lõpuni jälgida ja me ei saanud teada ka Teele talvituskohta. Teele sai hukka Sudaanis 17. novembril 2007. Tema rännet saab vaadata siit.

Teele hukkumispaika organiseeriti ekspeditsioon, mis osutus edukaks, sest Teele saatja leiti ja tuvastati tõenäoline hukkumispõhjus – mürgitus. On tõenäoline, et Teele püüdis saagiks mõne mürgitatud närilise (näiteks küla või oaasi juures) vt uudis 6.veebruar 2007 . Saatja toodi tagasi ja seda sai kasutada must-toonekurg Priidu tegemiste uurimiseks – juba järgmisel sügisel oli jälgimisseade jälle Sudaanis…

Senised saatjatelt saadud andmed näitavad, et emaslinnud alustavad reeglina sügisrännet enne noor- ja isaslinde. Aga võib-olla on meie andmevalik veel kesine… Ja hübriidsete konnakotkaste kohta pole mujaltki infot – alles mõni aasta tagasi ei usutud Eesti noorte konnakotkauurijate uurimusi niisuguse fenomeni kohta.