Kotkad

Eesti kotkad ja must toonekurg
Liik Arvukus Trend
Merikotkas 250-300 paari tõusev
Kaljukotkas 60-70 paari tõusev
Kalakotkas 80-90 paari tõusev
Suur-konnakotkas 5-10 paari langev
Väike-konnakotkas 600-700 paari stabiilne
Madukotkas ei pesitse
Must-toonekurg 50-70 paari langev

Kotkasteks kutsutakse suhteliselt suuri, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde, kes kuuluvad pistrikuliste (Falconiformes) seltsi haugaslaste (Accipitridae) sugukonna eri perekondadesse. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid (merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas, madukotkas) ning eksikülalistena on siin kohatud veel 6 liiki kotkaid (raipekotkas, kaeluskotkas, raisakotkas, stepikotkas, kääbuskotkas, kääpakotkas).

Inimpelglik must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega mistõttu käsitletakse neid liike koos.

Must-toonekurg ja kõik pesitsevad kotkad on Eestis rangeima kaitse all, kuuludes I kaitsekategooria liikide hulka.


Pesa leidmisel kehtestatakse selle ümber automaatne ringikujuline kaitsetsoon, mille raadius oleneb liigist. Ekspertide abiga moodustatakse pesade ümber ka looduslikke ja muid olemasolevaid piire kasutades püsielupaiku (mikrokaitsealad), mis on enamasti suuremad kui automaatselt moodustuv ring. Kotkaste ja must-toonekure pesade lähedal (püsielupaikades) kehtib sihtkaitsevööndi kaitserežiim, kus majandustegevus on keelatud. Lisaks on piiratud inimeste viibimine pesade läheduses pesitsuse ajal (v.a seire ja järelvalve eesmärgil). Kaitsetooni jäävatele metsaomanikele makstakse kompensatsiooni, millest saab täpsemalt lugeda siit.


Liik Kaitsetsoon Viibimiskeeld
Merikotkas 200 meetrit 15.02 – 31.07
Kaljukotkas 500 meetrit 15.02 – 31.07
Kalakotkas 200 meetrit 15.03 – 31.08
Suur-konnakotkas 250 meetrit 15.03 – 31.08
Väike-konnakotkas 100 meetrit 15.03 – 31.08
Must-toonekurg 250 meetrit 15.03 – 31.08