EAGLELIFE peamised tulemused

EAGLELIFE projekti käigus tekkis mitmeid probleeme ja hilinemisi, seda eelkõige liigse vee tõttu jõeluhtadel, aga ka projektijuhi kogenematusest. Osa taastamistöid tehti veel peale projekti ametlikku lõppu (31. mai 2009), aga seda siis juba projektivälise lisafinantseerimise eest. Kokkuvõttes projekti eesmärgid täideti ja mitmete tegevuste juures ka ületati, näiteks maaost, töö maaomanikega, uute pesade otsimine, korrati sotsioloogilist uuringut projekti lõpus, jne. Projekti sihtliikide (konnakotkaste ja must-toonekure) soodsat seisundit suudeti kindlustada, peamiselt läbi nende liikide kaitse tegevuskavade täitmise. Ainult suur-konnakotka arvukust ei suutnud me hoida, aga see on seotud looduslike protsessidega ja võibolla varasemate ülehinnangutega.

Projekti peamisteks tulemusteks on:

  • Natura 2000 võrgustiku aladel taastati 2854 hektarit jõeluhtasid, mis on konnakotkaste toitumisaladeks.
  • Kõigi sihtliikide kaitse tegevuskavad uuendati projekti käigus järgnevaks viieks aastaks.
  • Must-toonekure pesapaikade ümber osteti 76,8 hektarit vana metsa nende pesapaikade kaitse parandamiseks.
  • Leiti üle 200 sihtliigi pesa ja püsielupaigad moodustati enam kui 6000 hektaril. Kaitsta saab vaid teadaolevaid pesi. Püsielupaikade piisava suuruse ja kaitserežiimi sobivuse uuring viidi läbi ja tulemusi kasutati uute püsielupaikade moodustamisel.
  • Koostati kvaliteetseid jaotusmaterjale ja jaotati neid sihtrühmadele (DVD „Eesti Kotka-Aabits“, vihik „Eesti kotkad ja must-toonekurg“, juhised maaomanikele infomaterjalide koostamiseks, mitmed infolehed maaomanikele nende maal elava paari pesitsustulemustega, poster, infotahvlid, jne.
  • Enam kui 3550 osalejat oli 84 õppepäeval, kus käsitleti EAGLELIFE käiku ja sihtliike.
  • Enam kui 8,3 miljonit korda vaadati üle maakera meie online ülekandeid must-toonekure või kotkaste pesadelt.
  • Teostati kaks sotsioloogilist uuringut, et saada aimu sihtgruppide soovidest ja ootustest ning et mõõta kuidagi projekti tulemuslikkust. Samuti koorus siit välja üldine vajadus projektijärgseks teavitustegevuseks nende liikide osas.
  • Viie projektiaasta jooksul käsitleti EAGLELIFE projekti käiku ja sihtliike erinevas meedias umbes 300 korral.
  • Märkimisväärne töö tehti ära rahvusvaheliste suhete arendamisel, mis puudutab sihtliikide kaitset ja uurimist. Võime oma teadmistega GPS-saatjate ja veebikaamerate kasutamisest aidata kolleege teistest maadest. Edasine tegevus toimub Kotkaklubi kaudu.

Eesti Ornitoloogiaühing ja projektijuht tänavad projekti partnereid – eriline tänu kuulub Keskkonnaametile ja Kotkaklubile. Samuti poleks me hakkama saanud External Team’i ja LIFE Unit Desk Officer’ide asjaliku abita!