EAGLELIFE materjalid

Projekti aruanded ja trükised

Tegevuskavad liikide kaitseks

Ohustatud liikide pikaajalisema kaitse planeerimiseks ja vajalike kaitsemeetmete eelisjärjestamiseks koostatakse tegevskavad.
Tegevuskava koosneb liigi bioloogia kirjeldamisest, ohtutegurite hindamisest ja kaitsemeetmete analüüsist.

Tegevuskavad on koostatud:

Soovitused maaomanikele

Sotsioloogiline uuring näitas, et Eestis on palju maa- ja metsaomanikke, kes on teadlikud oma metsa elurikkuse väärtustest. Seetõttu on Kotkaklubi koostanud ka maaomanikele soovitused nende väärtuste (eriti kotkaste) hoidmiseks. Dokument lae alla siit .

Eesti elanike ja maaomanike suhtumine kotkastesse

Eesti Ornitoloogiaühingu tellimusel viis AS ES Turu-uuringud läbi 2005.a. ja 2008/09.a.kaks arvamus-küsitlust, et selgitada nii Eesti elanike kui ka metsaomanike suhtumist kotkastesse ja must-toonekurge.
Tulemustega saad tutvuda järgmistest allikatest:

Viimati tehtud uuringute aruanded käsitlevad ka muutusi võrreldes esmaste uuringutega.

EAGLELIFE projekt meedias

EAGLELIFE peamised tulemused

EAGLELIFE projekti käigus tekkis mitmeid probleeme ja hilinemisi, seda eelkõige liigse vee tõttu jõeluhtadel, aga ka projektijuhi kogenematusest. Osa taastamistöid tehti veel peale projekti ametlikku lõppu (31. mai 2009), aga seda siis juba projektivälise lisafinantseerimise eest. Kokkuvõttes projekti eesmärgid täideti ja mitmete tegevuste juures ka ületati, näiteks maaost, töö maaomanikega, uute pesade otsimine, korrati sotsioloogilist uuringut projekti lõpus, jne. Projekti sihtliikide (konnakotkaste ja must-toonekure) soodsat seisundit suudeti kindlustada, peamiselt läbi nende liikide kaitse tegevuskavade täitmise. Ainult suur-konnakotka arvukust ei suutnud me hoida, aga see on seotud looduslike protsessidega ja võibolla varasemate ülehinnangutega.

Projekti peamisteks tulemusteks on:

  • Natura 2000 võrgustiku aladel taastati 2854 hektarit jõeluhtasid, mis on konnakotkaste toitumisaladeks.
  • Kõigi sihtliikide kaitse tegevuskavad uuendati projekti käigus järgnevaks viieks aastaks.
  • Must-toonekure pesapaikade ümber osteti 76,8 hektarit vana metsa nende pesapaikade kaitse parandamiseks.
  • Leiti üle 200 sihtliigi pesa ja püsielupaigad moodustati enam kui 6000 hektaril. Kaitsta saab vaid teadaolevaid pesi. Püsielupaikade piisava suuruse ja kaitserežiimi sobivuse uuring viidi läbi ja tulemusi kasutati uute püsielupaikade moodustamisel.
  • Koostati kvaliteetseid jaotusmaterjale ja jaotati neid sihtrühmadele (DVD „Eesti Kotka-Aabits“, vihik „Eesti kotkad ja must-toonekurg“, juhised maaomanikele infomaterjalide koostamiseks, mitmed infolehed maaomanikele nende maal elava paari pesitsustulemustega, poster, infotahvlid, jne.
  • Enam kui 3550 osalejat oli 84 õppepäeval, kus käsitleti EAGLELIFE käiku ja sihtliike.
  • Enam kui 8,3 miljonit korda vaadati üle maakera meie online ülekandeid must-toonekure või kotkaste pesadelt.
  • Teostati kaks sotsioloogilist uuringut, et saada aimu sihtgruppide soovidest ja ootustest ning et mõõta kuidagi projekti tulemuslikkust. Samuti koorus siit välja üldine vajadus projektijärgseks teavitustegevuseks nende liikide osas.
  • Viie projektiaasta jooksul käsitleti EAGLELIFE projekti käiku ja sihtliike erinevas meedias umbes 300 korral.
  • Märkimisväärne töö tehti ära rahvusvaheliste suhete arendamisel, mis puudutab sihtliikide kaitset ja uurimist. Võime oma teadmistega GPS-saatjate ja veebikaamerate kasutamisest aidata kolleege teistest maadest. Edasine tegevus toimub Kotkaklubi kaudu.

Eesti Ornitoloogiaühing ja projektijuht tänavad projekti partnereid – eriline tänu kuulub Keskkonnaametile ja Kotkaklubile. Samuti poleks me hakkama saanud External Team’i ja LIFE Unit Desk Officer’ide asjaliku abita!

Projektijärgne plaan

EAGLELIFE tegevuste jätkusuutlikkus on olnud korduvalt partneritega arutlusteemaks ja tulemused võib kokkuvõtvalt esitada järgmiselt:

  • EAGLELIFE sihtliikide kaitse tegevuskavade täitmist koordineerib riigi tasandil Keskkonnaamet ja vabaühenduste tasandil Kotkaklubi. Kõige tulemuslikum saab ilmselt olema mõlema koostöö.
  • Tegevuskavade uuendamine tellitakse (iga viie aasta järel) kas Kotkaklubilt või Eesti Ornitoloogiaühingult Keskkonnaameti poolt.
  • Piirangutega eramaade riigile omandamine (maaomaniku soovil) jääb Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti tööks.
  • Taastatud jõeluhtade edasine majandamine toimub nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis Keskkonnaameti korraldamisel. Loodetavasti ei reorganiseerita seda asutust niipea…
  • Püsielupaikadega tegelemine jääb Keskkonnaministeeriumi tegevuseks, aga pikas perspektiivis võib ka see minna üle Keskkonnaametile. Igatahes pole tõenäoline, et püsielupaigad kaoksid looduskaitseseadusest kui üks kaitstavate alade tüüp. Püsielupaikade eelnõude ettevalmistamine käib Kotkaklubi kaudu.
  • Tegevuskavade täitmise finatsallikaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus, aga tulevikus võib see kas osaliselt või tervikuna minna Keskkonnaameti eelarvesse. Kasutatakse ka Euroopa Liidu ja teisi fonde, eriti rahvusvaheliste projektide teostamiseks.

EAGLELIFE meeskond

Külastusaadress

Eesti Ornitoloogiaühing
Veski tn 4
Tartu

Postiaadress

Eesti Ornitoloogiaühing
pk 227
Tartu 50002

Projekti meeskond

NIMI AMET TELEFON, E-POSTI AADRESS
Urmas Sellis projektijuht 5034799, 7970924, urmas@kotkas.ee
Andres Kalamees EOÜ direktor 52 37 544, Andres.Kalamees@eoy.ee

Steering kommitee

Kaia Treier – Keskkonnaamet
Andres Kruus – Keskkonnaministeerium
Riinu Rannap – Keskkonnaministeerium
Andres Kalamees – Eesti Ornitoloogiaühing
Riho Männik – Kotkaklubi
Mihkel Maala – Erametsaliit
Gunnar Sein – Keskkonnaamet