Kevadrännet alustas tänavu esimesena must-toonekurg Leida, kes mullu jäi Eestisse jõudmisega hiljaks. Leida hakkas tasapisi piki Niiluse orgu põhja poole liikuma 19. veebruaril. Teise must-toonekurena jättis talvituskoha Valdur , tema alustas kevadrännet 27. veebruari hommikul. Kuna andmed laekuvad iga linnu kohta eri aegadel, siis selgus hiljem, et peale Leidat alustas kevadrännet hoopis kalakotkas Erika (23. veebruaril) ja märtsi alguses kihutas Erika Egiptuse piiri lähedal juba Leidast mööda.
Lindude asukohti saad vaadata: rändekaardilt

Kotkaklubil on valminud interaktiivne online kaardirakendus saatjatega lindude jälgimiseks. Kaardil on võimalik vaadata 28 erineva linnu teekondi nii kevad- kui sügisrändel ja talvitamisaladel alates 2005. aastast. Kuna taustakaardiks on Google Maps, siis saab huviline liikuda kaardil nii horisontaalselt kui vertikaalselt (st zoomida vastavalt vajadusele tuvastamaks, missuguses metsatukas kotkas näiteks ööbinud on).

Kotkaklubilt on viimase nelja aasta jooksul sadu kordi küsitud lisainfot saatjatega lindude kohta. Online kaart võimaldab kõigil huvilistel see info endal kätte saada. Rändekaardil on võimalik valida huvipakkuv lind (näiteks must-toonekurg Raivo) ja vaadata missugune on tema rändetee sügisel ja kevadel ning kas see erineb eri aastatel. Samuti on seal soovi korral näha talvitamiskohtades toimunud liikumised. Vaid pesitsusaegseid lindude asukohti me ei näita.

Valida saab eesti- ja ingliskeelse versiooni vahel. Kaart sisaldab lühiinfot kuvatud liikide ja konkreetsete lindude kohta, samuti on enamiku lindude pildid vaatamiseks lisatud. Rännet saab vaadata jäljena kaardil või käivitada animatsioon ning jälgida seda nagu võidusõitu pesitsus- ja talvitamisala vahel. Kui aga on soov põhjalikumalt süveneda, siis saab kerida ajas edasi-tagasi, vastavalt soovile kas päevase või nädalase sammuga.

Kaardi andmeid uuendatakse konkreetse linnu kohta 3-10 päeva järel, olenevalt saatja programmist - talvel tulevad uued andmed harvem, suvel tihedamini. Aga kuna eri lindude programmid on erinevad, siis rände ajal me uuendame praktiliselt iga päev kaardi andmeid.

Lehel on ka uudisteveerg tähtsamate sündmuste kajastamiseks.

Rändekaardi programmi koostas IT firma 5D Vision ja toetas Keskkonnaamet. Suuremas osas on siiski tegemist mitme inimese vabatahtliku tööga. Saatjate ostmisel ja tööshoidmisel on kaasa aidanud Euroopa Liit, Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, RMK, Eesti Põlevkivi, KIK, Eesti Ornitoloogiaühing jt. Kasutatud piltide saamisloos on oluline osa proua Thea Asmus'el.

Must-toonekurg Raivo jõudmisega Keenia lõunatippu võib viimase sügisrände tinglikult lõppenuks lugeda. Seni on Raivo olnud ainuke, kes peale mitmekuulist peatust edasi rändab. Aga tänavu võib ka selles mõttes üllatusi tulla. Tõenäoliselt siiski nii pikki teekondi teised ette enam ei võta. Raivo kohta saab lisainfot ja mitmeid huvitavaid pilte vaadata Saksa kolleegi Carsten Rohde koostatud veebilehel:
http://schwarzstorchberingung.de/page14.php

Teised must-toonekured talvitavad jaanuaris järgmistes kohtades:
Kaku Valgamaalt ja Valdur Võrumaalt on juba teist talve Etioopias. Tänavu lisandus just jaanuaris neile ka Soomaa must-toonekurg Leida, aga tema veetis seni aega Sudaanis piki Niilust taspisi lõuna poole liikudes.
Soomaalt pärit Lembit oli kuni detsembrini samas piirkonnas kus Leidagi, aga Lembit jäi Niiluse äärde ka peale Leida edasirännet.
Saaremaa Priidu on Kesk-Aafrika Vabariigis, mitte kaugel Sudaani piirist nagu varasematel aastatelgi.
Sudaani lõunaosas olid viimaste andmete kohaselt Tartumaal pesitsev emaslind Murru ja Jõgeva lähistelt püütud Toomas (seesama, kes ka veebikaamera pesas vahest end näitas). Raplamaal pesitsev Oss on teist talve Iisraeli kalatiikidel ja ilmselt sinna kevadeni ka jääb.
Kõige üllatavam on ilmselt Läänemaal pesitseva Pirsu talvituskoht - peale paarikuulist peatust Tšaadis lendas Pirsu edasi Kameruni Aafrika läänerannikul. Seal võiks talvituda Lääne-Euroopast pärit must-toonekured...
Kaks noorlindu Raivo pesast liikusid üsna sarnast rändeteed mööda kuni Kreeka-Türgi piirini. Kahjuks kadus seal mõlemaga side novembri lõpus ja midagi enamat ei oska me nende kohta öelda.

Suve jooksul on Kotkaklubi koostöös Tartu Ülikooliga varustanud uute seljakottidega 11 lindu (kaks konnakotkast ja üheksa must-toonekurge) ja seda lisaks viiele kogenud seljakotikandjale. Uueks ja samas riskantseks tegevuseks sai noorlindude saatjaga varustamine. Riskantne on noorlindude puhul see, et suur osa neist hukkub esimesel eluaastal (must-toonekurel isegi üle poole noortest) ja saatja leidmine ei pruugi õnnestuda. Leidmisvõimaluse suurendamiseks kinnitasime satelliitsaatja külge väikese autonoomse raadiosaatja, mis töötab ka pimedas. Muidugi loodame, et kõik nad elavad noorusraskused üle ja tulevad kunagi ka pesitsema.

Tänase seisuga on vaid üks isalind pesapaiga läheduses - Saaremaa Priidu. Emalinnud läksid esimestena ja ka noored on rändele asunud. Raivo läks paar päeva tagasi.
Näiteks Saaremaa Piia peatub samas piirkonnas Rumeenias, kus mullugi ja teine Saaremaa emalind Valja (Valjalast) peatub Ukrainas samas kohas, kus Toonigi on peatunud oma rände ajal... Kurekaamerast paljudele tuttav Mr Mid aga peatub Loode-Lätis ja Piia-Priidu poeg keset Leedut. Raivo poja kohta tulid üsna lünklikud andmed Lahemaalt... Esimesena sattus 21. augustil raskustesse Raplamaalt pärit noorlind, kes oli end vigastanud Sirgala kandis Kirde-Eestis ja saatja tuli temalt eemaldada ning lind ise Nigula loomade turvakodusse ravile viia. Tema venda aga kohati samal ajal Soomes:
http://tarsiger.com/gallery/index.php?pic_id=muu1219691006&lang=fin

20. aprilli õhtuks jõudis oma pesapaigale tagasi kõige hilisem saatjaga lind - must-toonekurg Piia. Saaremaale lendas ta päev varem üle Irbeni väina ja tegi väikese peatuse Abruka põhjatipus.
Piia mullune paariline Priidu oli Saaremaale jõudnud juba 7. aprillil ning lendas laialt ringi üle poole saare. Viimastel päevadel ootas Priidu oma kaasat pesa juures. Vähemalt kahe järgneva päeva jooksul peale Piia saabumist olid nad koos pesal.
Must-toonekurg Raivo naases Lääne-Virumaale oma pesapaigale 15. aprillil ja pole sealt kaugel ära käinud, võimalik, et emalind oli juba varem kohal.

Kalakotkas Erika jõudis Ida-Virumaale Puhatusse 6. aprilli õhtul ja on valdavalt pesa juures olnud.
Kalakotkas Maria jäi talvitusalalt lahkumisega nädala hiljaks ja saabus pesitsuskohta Puhatus 16. aprillil, so kaks nädalat hiljem kui mullu. Tõenäoliselt oli pesa juba hõivatud ning Maria lendas edasi Narva jõe äärde Mustajõe suudmesse, kus puhkas mõne päeva. Uue pesapaiga otsingul on Maria viimased päevad olnud teiselpool Narva jõge, Slantsõ rajoonis.

...kevade märk seegi. Jälitamine ei toimu silmside vahendusel, vaid kojuigatsus sunnib mõlemaid tagalt. Priidu hakkas küll Saaremaa poole rändama varem, aga Piia talvitus lähemal ja sai sellega paari päevatee pikkuse edumaa. Praegugi on Piia edumaa kaks ja pool päeva. Ilmselt aimavad nii Piia kui Priidu juba ette kohtamist Saaremaal. Me ei tea, mitmendat korda see niimoodi juhtumas on ja ei tea ka täpselt, kas ikka kõik on nii nagu me siin ja praegu ette kujutame...

Piia on jõudnud pea-aegu järele meie kõige kiiremale seljakotikandjale - kalakotkas Erikale, kes puhkab ja kosub Marmara järve kandis. 20. märtsi hommikul tervitas Piia kevade algust Türgi kõige suurema provintsi Konya idaosas, Eregli maakonnas. Euroopa piirini (Bosporuse väina taga) on jäänud 500km. Tõenäoliselt lendab ta edasi ja saame näha, kas peatub pikemalt ainult Rumeenias nagu sügisel.

Priidu on kaasast maas umbes 700 km. Tema tervitas kevadet Jordaania põhjaosas, mitte kaugel Iisraeli piirist Wadi Alarabi paisjärve lähedal. Ida-Virumaalt pärit must-toonekurg Raivo teeb parasjagu rändepeatust teiselpool Jordani jõge kalatiikidel, vaid 26km kaugusel. Õnneks leidus internetis ka üks pilt, mis tehtud tõenäoliselt just sama mäe otsast, kus ööbis talve viimasel ööl Priidu.

Juba 13.märtsi õhtul jõudis Raivo oma lemmikpeatuspaika Jordani jõe orus. Siin veetis ta sügisel neli kuud, enne kui jõulude eel Keeniasse edasi lendas. Sama moodi juba teist aastat järjest. Maayan Harodi ja Beit Alfa kalakasvatused on peamiseks magnetiks, mis Raivot sinna tõmbab. Satelliitsaatjad töötavad Lähis-Idas üldiselt kehvalt, sest palju radareid ja raadiosignaalide segajaid on oma tööd tegemas - meie nõrk signaal ei suuda alati sellest mürast satelliitideni läbi murda. Teine probleem on must-toonekure sulgedega. Need võivad tiibu kokku pannes saatja päiksepaneelid katta ja meile jällegi infot ei tule. All oleval pildil on Raivo suled katnud suurema osa saatjast. Eelmisel kevadel hakkas Raivo saatja peale vaikimist Israelis infot saatma alles Bulgaariast, st teekond Iisraelist sinna on meil puudu. Raivo peatus siis Jordani orus nädala. Edaspidi paistab, kuidas seekord läheb... Võrreldes mullusega jõudis Raivo nüüd kaks päeva varem Iisraeli tagasi.

Raivo jõudis 10. märtsi õhtuks turistidele tuntud piirkonda - Hurghada lähistele. Nagu lisatud piltidest näha, pole see kant just sobilik must-toonekurele, kõrbes kalapüük ei aita kõhtu täita ja igasuguseid peletavaid atraktsioone leidub igal pool. Aga turistide meelitamiseks need sobivad. Raivo pole turist, ta peab siit lihtsalt üle saama... Paari päeva pärast on Raivol lootust end kosutada tuttavatel Jordani jõe oru kalatiikidel Iisraelis, kus ta sügisel neli kuud veetis. Eelmisel kevadel peatus Raivo seal vähemalt viis päeva, võibolla ka pisut rohkem (saatja andmetes on augud miskipärast just selles kohas). Tänavu on Raivo kolm päeva graafikust ees. Huvitav, kas tal on mingit aimu kodumaa varasest kevadest?

Must-toonekurg Raivo kohta laekusid andmed alles nüüd ja selgub, et ta hakkas meie seljakotiga lindudest esimesena kodu poole rühkima. Keenia lõunatipu mangroovimetsadest lahkus Raivo juba 27 veebruari hommikul, siis peatus kaks päeva oma tuttavas kohas Yatta platoo idaservas (so Kilimanjarost 130km idas) ning jätkas rännakut 1. märtsil. 4. märtsi hommikuks oli Raivo Etioopia lääneosas. Lennatud on enam kui 1500 km.
Paari päevaga jõuab ta ilmselt Sudaani. Ja arvatavasti peatub nädala pärast Iisraelis kalatiikidel, nagu mullu.
Teised saatjatega varustatud must-toonekured, saarlased Piia ja Priidu on veel talvituskohtades (Sudaanis ja Kesk-Aafrika Vabariigis).

Eerika talvitus Sudaani idaosas, sadakond kilomeetrit Etioopia piirist. 20. septembril jõudis ta Ar-Rahadi jõe äärde ja veetis seal neli kuud. Jaanuari keskel jäi ilmselt jõgi liiga kuivaks ja Eerika lendas 40 km edela poole pisut suurema Dinderi jõe äärde.

1. märtsil alustas Eerika põhja poole liikumist. Esimese päevaga lendas kalakotkas 210 km ja ööbis seejärel kõrbes. Päeval lendas ta valdavalt 1000-1500 meetri kõrgusel maapinnast.

Eerikat saame jälgida esimest aastat, aga Eerika naaber Maria (mõlemad pesitsevad Puhatus) on juba teist aastat meile informaatoriks. Maria alustas eelmisel aastal kevadrännet 7.märtsil... Tõenäoliselt on ka Maria kohta varsti uudiseid oodata.

Eerika ja Maria aitasid varustada saatjatega RMK ja Eesti Põlevkivi

Raivo peamiste talvituskohtade vahe on umbes 100km, aga vahel on riigipiir. Lõunapoolsed peatuskohad asuvad Tansaanias Tanga provintsis, paarkümmend kilomeetrit Tanga linnast (natuke väiksem kui Tallinn). Lähim küla kannab nime Kolekole... Põhjapoolsed peatuskohad Keenias Ramisi küla ümbruses on ilmselt peamiseks talvitusalaks (samas voolab ka Ramisi jõgi, mille ääres mangroovimetsad, st täiesti dzungel).

Veebruari alguses on Raivo käinud mitmel päeval külas sees, eriti vara hommikul. Must-toonekured on küll üsna kartlikud, aga teavad suurepäraselt, et vara hommikul inimesed magavad ja siis võib rahulikult küla vahel jalutada. Seda on märganud unetud ka pesitsusaladel. Talvituskohad asuvad kümmekond kilomeetrit India ookeanist. Rannikut katavad ulatuslikud manroovivõsad, liivased rannad asuvad mõnikümmend kilomeetrit põhja pool. Raivo kevadrändeni on jäänud umbes kuu aega.

Saarlastest must-toonekure paar Piia ja Priidu pole oluliselt liikunud, veedavad aega Sudaanis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Meie lindude Tooni ja Raivo rännakud on jõudnud ka mitmetesse foorumitesse väljaspool Eestit, näiteks Saksamaal, Poolas, USAs, Hongkongis, Ungaris jne. Tänud kõikidele sõpradele, eriti neile, kes on leidnud võimalusi tõlkida meie lugusid kohalikku keelde!

Eile saadud andmete kohaselt on must-toonekurg Raivo Tansaanias. 10. jaanuaril jõudis ta eelmise aasta talvituskohta Keenia lõunaotsas, teekond Iisraelist sinna oli olnud üsna väsitav. Pärast puhkust ja korralikku kehakinnitust hakkas Raivo 21. jaanuaril ringi lendama - kõigepealt käis läänepool Tansaanias, aga siis millegipärast lendas 250km põhja (Keeniasse), ööbis 130km Kilimanjarost idas (Yatta platoo idaservas), siis lendas tagasi Keenia lõunatippu ja 24. jaanuaril edasi lõuna poole Tansaaniasse... Viimase kuu aja teekonda saab igaüks täpsemalt vaadata GoogleEarth failist.

Huvitav, mis niisugust energiat raiskavat käitumist põhjustab. Võibolla on toitumiskohad Keenia lõunaotsas liiga saagivaesed võrreldes Iisraeli kalatiikidega või on seal hoopiski sotsiaalsed pinged liiga häirivad, ei tea. Ehk tahab Raivo lihtsalt ringi vaadata enne kevadrännet! Enamasti on ta lennanud 700-1000m kõrgusel - vaade peaks sealt olema väga hea. Ja ka saatja aku on pilgeni täis.

Võrdluseks - Saaremaalt pärit must-toonekurg Piia on olnud ühes Sudaani piirkonnas juba septembri lõpust saadik.