Alates 5. märtsist 2009 saab näha ühe Läänemaa merikotkapaari toimetusi nende pesas. Kotkaklubi ja Looduskalendri koostöös sai kaamera paika juba jaanuaris, et linde nende kodus mitte häirida, kuid raadiolingi tekitamine võttis aega. EENet ja Televõrgud korraldavad veebikaamera pildi ülekannet, jälgib Mobotixi kaamera. Kogu süsteem metsas saab oma energia päikesepaneelidelt.
Merikotkaste pesaelu avalikustamisele aitavad kaasa palju toredaid inimesi ja ettevõtteid, näiteks: Kaamera - Mobotix (Eesti esindaja - Beta Grupp OÜ); Antennid (MikroTik), kaablid ja tarvikud - Kernel AS; Mobiilimast raadiolingi tekitamiseks - Elisa; Signaali transport Elisa mastist EENeti serverisse - Televõrgu AS; Striimi jagamine (kuni 1800 üheaegset vaatajat) - EENet ...ja veel paljud teised.
mms://tv.eenet.ee/kotkas

Põgus jälgimine 31. märtsil ja 1. aprillil näitas, et enamus pesapaiku on viimase paari päeva jooksul hõivatud. Ilma soojenemine on kiiremat kohalejõudmist soodustanud. Seni on tõenäoliselt kohal küll üks paariline ja aktiivset pesaehitust ei toimu veel. Priidu näiteks veetis tuisused päevad konutades Ukraina lääneosas Karpaatides ja lendas edasi ilma paranedes. Raivo aga püüdis samal ajal Bulgaarias veel kala.

Must-toonekurg Donna on samuti saabunud ja tema tegemisi võib jälgida veebikaamera vahendusel:
mms://tv.eenet.ee/kurepesa

Konnakotkaste massilisem saabumine on alles ees.

Kotkaklubi sügiskoosolekul läinud nädalavahetusel arutati viimaseid kotkaste arvukuse hinnanguid ja võeti kokku suviste tööde tulemused – need erinesid prognoosidest nii mõnegi liigi puhul.
Merikotkad olid sel aastal Eestis edukad. Pehme talv soodustas energia kokkuhoidu ja kevadine jahedus suure linnu puhul mõju ei avaldanud – iga pesitsema asunud paari kohta kasvas üles 1,12 poega (kokku pesitseb Eestis 160-180 paari). Merikotkaid rõngastatakse värviliste rõngastega alates 1984. aastast ja praegugi pesitseb meil 1985. aastal sündinud emalind, kes teadaolevalt vanim Eestis pesitsev kotkas!
Kaljukotka pikaajaline seiregraafik prognoosis pesitsusedukuse madalseisu, aga tegelikult oli poegi poole rohkem kui oodata võis. Üles kasvas 12 poega. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50-60 paari. Paar paari on kolinud üsna inimasustuse naabrusse ja mitte kõik vanalinnud pole enam kartlikult eemalehoidvad kui pesi kontrollitakse… Värvilisi rõngaid kasutatakse alates 1997.
Kalakotkail oli viimase kaheksa aasta kehvem tulemus. Palju oli pesades mädamune, mis võib olla põhjustatud kehvast ilmast kevadel haudumise ajal. Mõnes pesas olid teadmata põhjustel pojad hukkunud. Lennuvõimestus 46 poega (2006 oli see arv 62). Eestis pesitseb 55-60 paari kalakotkaid. Võrdluseks 1985. aastal pesitses vaid kümmekond paari… 2007 alustati värviliste plastikrõngaste kasutamist kalakotkal.
Konnakotkastel (suur- ja väike-konnakotkas) oli oodata toidunappust eelmisel aastal, aga tegelikult jõudis see kätte alles tänavu. Näriliste arvukuse madalseisust tingituna oli pesitsusedukus väga madal (0,22 poega asustatud pesa kohta). Konnakotkaste arvukuse hindamine on pisut keerukam ja sellega me koosoleku ajal hakkama ei saanud, tõenäoline arvukus on stabiliseerunud ca 500 paari tasemel (kuigi kõigub aastati olenevalt toidu olemasolust ja talvitusoludest Lõuna-Aafrikas). Ka konnakotkastel kasutatakse värvilisi rõngaid alates 2006. aastast.
Must-toonekure pesitsemine läheb jätkuvalt kehvalt ja seda juba viimased 15 aastat. Vaid kolmandik asustatud pesi olid poegadega. Kui samamoodi edasi läheb, siis kaob see liik meie maastikust mõnekümne aastaga… Lähitulevikus on plaanis uurida toitumisolusid ja võimalusel neid parandada – saatjate ja veebikaamera kaudu loodame saada selleks uuringuks andmeid. Ainult pesade kaitsmine pole arvukuse langust peatanud.

Aasta aega pole Hauka kotkaaias üürilisi olnud. Aga läinud laupäeval helistas loodusfotograaf Mallor Malmre ja teatas, et on Väätsa kandis metsas ja üks kotkas ei taha seal lendu minna. Soovitasin tal ettevaatlikult kotkas kinni püüda ja rahulikku kohta viia. Veel õhtul saime kokku. Probleem oli noore kaljukotkaga, kes sel suvel Paide lähedal rõngad jalga oli saanud. Pimedas ja vihmas ei hakanud väga uurima, mis viga ja nii see kotkas kotkaaeda kosuma sattus. Pea nädalaga on noor kotkas lendama hakanud ja varsti võib ta lahti lasta. Plaanime seda teha leiukoha lähedal.

Kotkad on uhked  ja suursugused linnud, kellest on aegade jooksul tehtud palju filme ja kindlasti tehakse neid ka edaspidi. Sel aastal näidatakse Matsalu loodusfilmide festivalil mitmete riikide kotkafilme, sealhulgas Rein Marani ligi tunnipikkust filmi „Eesti kotkad“. Kotkad ja nende kaitse on aktuaalne teema tänapäeva looduskaitses.
Reedel, 21. septembril kutsume huvilisi osalema festivali kotkapäeval.

Ajakava

Kell 10.00 Lihula kultuurimaja suur saal
Kotkapäeva sissejuhatus ja põhiprogrammi filmi Eesti kotkad (Eesti, 2005), autor Rein Maran, kordusesitus.

Kell 11.00 Lihula kultuurimaja suures saalis põhiprogrammi filmid:
Hiigeltiivad – must raisakotkas / Giant Wings. The Black Vulture  Türgi-52 min, autor Ece Soydam
Euroopa viimased konnakotkad / Europe´s last Spotted Eagles Soome-29 min, autor Petri Merta
Armeenia raisakotkad / The Vultures of Armenia  Armeenia-15 min, autor Ruben Khachtryan

Lõuna

Kell 14.00 Lihula Muusika- ja Kunstikooli (KUMA) saalis (Tallinna mnt. 25, II korrus) toimub vestlusring teemal „Merikotka arvukuse kasv kui fenomen“, juhib ornitoloog Tiit Randla. Osalema on kutsutud festivali külalised, kotkauurijad, sealhulgas kotkaklubi liikmed ja  kõik linnuhuvilised.
Võimalik on vaadata lisaprogrammi kotkafilmidest, muuhulgas loodame tutvustada 1937. aastal valminud lühifilmi „The Last of the Golden Eagle“, mis on tõenäoliselt Muraka rabas 1935. aastal Eesti Kultuurfilmi poolt vändatud ja hiljem Inglismaal monteeritud.

Ootame aktiivset osavõttu!

Filmide lühitutvustused

Eesti kotkad.
Film on rännak kotkaste varjatud maailma. Vaatajal avaneb unikaalne võimalus saada sinasõbraks Eestimaal pesitsevate kotkastega ja näha, kuidas elavad need kuninglikud linnud oma keskkonnas. Filmis on esitatud kõik Eestimaal pesitsevad kotkad: kaljukotkas, merikotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas, kalakotkas ja madukotkas
Kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on avalikkuse eest varjatud. Filmivaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende lindude eluolust

Hiigeltiivad – must raisakotkas.
Oma 3-meetrise tiibade siru-ulatusega on raisakotkas Euroopa suurim röövlind. Film näitab selle haruldase, hävimisohu liigi elu  läbi nelja aastaaja. Aasta jooksul jälgitakse linnu käitumist kõiksugustes olukordades toiduotsingutest sigimiseni ja tema suhteid teiste loomaliikidega. Raisakotka poja koorumise ja arengu jälgimine annab lootust selle liigi ellujäämisele.

Euroopa viimased konnakotkad.
Konnakotkad on maailmas ohustatud röövlind, keda looduses õnnestub inimesel näha  üsnagi harva. Arvatakse, et Euroopasse on jäänud ainult umbes 900 pesitsevat paari, neistki enamik pesitseb Ida-Euroopas. Intensiivne põllu- ja metsamajandus on hävitanud lindude elukeskkonna ja sellega viinud liigi väljasuremise äärele.
Filmis jälgitakse ühe Eestis pesitseva konnakotkapaari elu ja nende rändu talvituma Araabia poolsaarele.

Armeenia raisakotkad.
Raisakotkad on osa Armeenia looduse rikkusest. Film tutvustab raisakotkaste eluviise ja ka raskusi, mida lindudele valmistab looduse tasakaalu rikkuv inimtegevus.

Toonekurg ja meie.
Valge-toonekurg kadus Jaapanist majanduskasvu kõrgaastatel, kui metsade massraietega hävitati tema elupaigad ja taimekaitsemürkidega toiduvarud.
Nüüd on Jaapani Hyogo prefektuuris saavutatud edu vangistuses kasvatatud noorte valge-toonekurgede taasasustamisel loodusse. Film jälgib nii lindude elu läbi vahelduvate  aasta-aegade kui ka linnuasurkonda taastavate inimeste lootusi ja ootusi.

Kotkaklubi ja EOÜ on EAGLELIFE projekti raames ning abiliste toel käivitanud veebikaamera must-toonekurgede Tooni ja Donna pesaelu jälgimiseks.: http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art07toonipaevik teine juurdepääs kaamerale on ilma kommentaarideta EENeti pealehel: http://www.eenet.ee/EENet/

Veebikaamera paigaldati kohale märtsis, enne pesaomanike saabumist. Toonekure paar ilmus esimest korda pesale 15.aprilli õhtul ja alates järgmisest päevast algas vilgas ehitustegevus. Esimene muna muneti 20.aprilli pärastlõunal ja neljas 26.aprillil. Tänaseks on pesas 4 poega. See tähendab, et haudumine toimus ilma probleemideta

Probleemideks võivad olla juhuslikud või tahtlikud häiringud inimese poolt. Kui keegi juhtub käima näiteks lörtsise ilmaga pesa juures, läheb vanalind lendu ja munad võivad kergesti maha jahtuda – tulemuseks on sel juhul loote hukkumine ja nii-öelda mädamuna. Samuti võib ronk pesalt peletatud must-toonekure muna ära viia või katki teha. See oht oli ka Tooni pesa juures, nagu teiegi võisite kaamera kaudu näha munemise ajal – mune polnud võimalik jätta ilma valveta…

15.-21.maini pesakaamera ei töötanud ja me ei julgenud minna ka päris pesa lähedale asja kontrollima. Eile pidid Kotkaklubi arvutuste kohaselt pojad koorunud olema ja ka ilm oli piisavalt soe (+28°), et kaamera kaableid üle kontrollida. Isegi kui vanalind pesalt lendu oleks läinud, ei hakanuks poegadel külm. Vea leidsime 40 meetrit pesast ja parandasime selle. Ettevaatlikult tegutsedes me ei häirinud Toonit-Donnat - meile ei pööratud üldse tähelepanu…

Kuna pesakaamera toimimiseks kulub üsna palju energiat, siis meie üheks suuremaks probleemiks on akude vahetamine. Selle juures on oht pesaomanikele nö vahele jääda ja asjatut häirimist tekitada. Otsime momendil võimalust päikesepatareide kasutamiseks täiendava energia allikana. Igasugune sellealane abi on oodatud – nii tehniline kui teoreetiline…

Kui kaamera töös tekib tõrkeid, siis palume kannatust ja proovige uuesti... Viimaste päevade äike on tekitanud probleeme ka andmeside võrkudele ning võib mõjutada pildi edastamist.

Must-toonekurg Tooni pesaelu on olnud veebis nähtav juba kaks nädalat. Nelja muna haudumine käib vahetustega nii öösel kui päeval, seni on kõik korras.

Jälgitava toonekurepaari õrnem pool on nüüd saanud omale nime. Väljakuulutatud nimekonkurss lõppes 1. mail, kuid pakkumisi tuli ka hiljem. Kokku kirjutas Kotkaklubile 122 nimepakkujat ja pakuti 151 erinevat nime. Kümme kõige enampakutut olid: Mooni (23), Tuuli (19), Donna (18), Triinu (12), Teele (10), Tiina (9), Maali (6), Leeni (6), Toonik(a) (5), Toomas (5). Lasime nende seast valida Valgjärve Põhikooli õpilastel kõige sobivama. Nii osutus võitjaks Donna. Pakuti ka üsna erilisi nimesid, näiteks Coco, Gruke, Lada, Milkivei, Putiiki jne. Nagu meile kirjutati, polnud omal ajal Eestis erinevaid nimesid tüdrukute ja poiste jaoks. Seega sobisid hästi ka Toomased, Juhanid ja Osvaldid.

Auhind – DVD „Eesti Kotka Aabits” läheb loosi tahtel ühele Donna pakkujale Kerli Lillemaale. Lohutusauhinna (teise Kotka Aabitsa) otsustasime välja panna Kuldre Põhikooli VI klassile ja õpetaja Tiina Ruusmaale. Nemad pakkusid mitu huvitavat ja sobivat nime (Ciconi, Piiga, Piva, Tiibi). Auhindade kättesaamiseks võtame ühendust.

Täname kõiki osalejaid ja soovime meeldivaid elamusi nii virtuaalses kui päris looduses!

Kotkaklubi ja EOÜ on EAGLELIFE projekti raames ning abiliste toel käivitanud veebikaamera must-toonekurg Tooni pesaelu jälgimiseks. Kogu materjali salvestatakse hilisema analüüsi tarbeks. Aga selle kõrvalt saab alates tänasest ka laiem üldsus kiigata Tooni pesa poole ja kuulata pesametsast kostuvaid hääli: http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art07toonipaevik
teine variant on ilma kommentaarideta EENeti pealehel: http://www.eenet.ee/EENet/

Veebikaamera paigaldati kohale märtsis, enne pesaomanike saabumist. Toonekure paar ilmus esimest korda pesale15. aprilli õhtul ja alates järgmisest päevast algas vilgas ehitustegevus. Esimene muna muneti 20.aprilli pärastlõunal. Täna on pesas juba 4 muna ja me ei tea veel, kas see on kogu kurn käesolevaks aastaks.

Kaamera paigaldamine ja tööle saamine osutus tehniliselt keerukaks - kogu energia nii kaamera kui ka andmeside tarbeks tuleb akudest, mida vahetatakse iga 8-10 päeva järel. Kaablid aga ei tohi olla ülemäära pikad, st mitte üle 100 m. Kaameralt serverile kantav andmemaht on üsna suur, aga pesa asub kaugel lähimast mobiilimastist. Kaamera poolt produtseeritav signaal ei ole otse söödav meedia serverile (mis teile kõigile pildi paljundab) jne. Seega kui tõrkeid tekib, siis palume kannatust ja proovige uuesti... Internet Exploreriga töötab tõenäoliselt kõige paremini (vähemalt esialgu).