Kevad läheneb

Postitatud: 17.02.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Paar päeva oli server rivist väljas ja rändekaarti ei saanud vaadata, aga 15. veebruarist tuleb meil pöörata rändekaardil lehte – alustame 2013 kevadega. Raske on ennustada, millal linnud oma talvitusaladelt liikuma hakkavad. Võimalik, et näiteks väike-konnakotkas Magnus on juba siiapoole teel. Ränne on lindudele üsna raske ettevõtmine, aga nii on see aastatuhandeid olnud ja tugevamad jäävad populatsioonis järglasi andma. Selleks tuleb õigeks ajaks pesitsusaladele tagasi jõuda. Üksikute lindude rännet on võimalik jälgida saatjate abil, aga saatjate jaoks püütud linnud ei pruugi olla kõige tugevamad selles populatsioonis. Teisalt on nad üsna juhuslikud oma liigi esindajad, ehk võiks teatud tõenäosusega anda ülevaate liigist. On vähe võimalusi, et saatja kuidagi võiks linnu ellujäämist soodustada, kuigi vähemalt üks niisugune juhus on meil ka olnud. Tõenäoliselt ei saa saatjaid kunagi olema nii palju kui rõngaid lindude jalas, seega tuleb olmasolevatest andmetest võimalikult palju infot ära kasutada liikide kaitseks. Rändekaardile jääb esialgu siiski vaid teavituslik ülesanne.
Kaardilt kaovad kevadlehe keeramisega sügisrändel või talvitusalal kadunud linnud. Kindlalt on teada sookurg Hauka, merikotkas Nimetu, konnakotkas Luule ja Läti kalakotkas Ilze hukkumine, aga tõenäoliselt on neid rohkem. Samas oli heaks avastuseks must-toonekurg Valduri leidmine, kuigi varem pidasime ka teda hukkunuks.

Paar-kolm nädalat veel oodata

Postitatud: 02.02.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Kui vaadata meie kotkaste talvituskohti kaardil, siis võib oletada, et kevadrändeni on jäänud paar-kolm nädalat. Ilmar talvitab nii kaugel, et aprilli alguses kohale jõudmiseks peaks ta üsna varakult tulema hakkama. Enne veebruari lõppu peaks ka Piret ja Erika liikuma hakkama, sest mullu kevadel hakkas Erika kodu poole liikuma 20. veebruari paiku (täpset kuupäeva pole, sest saatja oli ka siis tühjaks saanud ning hakkas uuesti laadima lennu ajal).
Väike-konnakotkas Karin, kes talvitab kõige kaugemal, hakkas mullu liikuma alles naistepäeva ajal, 8. märtsil. Praeguseks on ta Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuigi mullu Karin selles riigis ei käinud.
Loodame, et kevade arenedes ja valguse tugevnedes ilmuvad välja ka kadunud linnud – Eriks, Tore, Meelis ja Sillu.

Sookurgedega nüüd selgust rohkem

Postitatud: 13.01.2013 | Rubriik: Saatjatega linnud

Jaanuari alguses selgus sookurg Hauka olukord, ta jäi Siinai poolsaare lõunatipus paigale novembri lõpus ja seal ta ka hukkus. Kas ta hukkus kohe või sai ta ennem kuidagi vigastada – seda me ei tea ja leidjatel polnud võimalik hinnata ka kohapeal surma põhjust. On mitmeid võimalusi… näiteks võis ta peatuda Sharm-el-Sheikhi reoveetiikidel, sealt juua ja mingi mürgituse saada (sarnaselt käitus ka must-toonekurg Piia 2008 sügisel), umbes kilomeetri kaugusel leidmiskohast on suur elektriliin, milles ta võis näiteks tiiba vigastada ja hiljem kõndida leidmiskohta, pole välistatud laskmine, kuigi kohalikud beduiinid seda ilmselt ei teeks. On ka võimalik, et ta sai mingi mürgituse juba Türgis peatudes ja see mõjus alles hiljem. Aga on ka võimalik, et noor kurg ei jõudnud end peatuskohtades piisavalt nuumata, et pikka lendu taluda. Võivad olla ka mitmed põhjused korraga. Igatahes on see kolmas noor sookurg, kes selles piirkonnas ära kaob. Peame tänama Hauka saatja otsijaid, Nuweiba kandi beduiine eesotsas kohaliku eestlase Toomas Mikkoriga.
Kaks sookurge on endiselt kadunud, aga kaks (Juula2 ja Ahja2) talvitavad Tuneesia loodeosas. Neist Ahja2 on üsna paikne, aga Juula2 lendab laialt ringi, nagu otsiks õiget kohta. Seejuures 4. jaanuaril olid mõlemad sama põllu peal.

Suur-konnakotkas Tore kohta puuduvad igasugused andmed, aga kevadel Lähis-Idas kadunuks jäänud must-toonekurg Valdur jäi ühe Lõuna-Eestis üles pandud automaatkaamera ette. Nii võib arvata, et Valdur on praegu Etioopias, aga tema saatja ei tööta

Ilze saatjat ei leitud

Postitatud: 23.12.2012 | Rubriik: Saatjatega linnud

Kalakotkas Ilze saatja leidmiseks tundusid kaugelt vaadates küll tingimused head olevat, aga vaatamata saksa ja itaalia kolleegide pingutustele saatjat siiski üles leida ei õnnestunud. Ilze paariline pesitsusajast, Eriks pole meile andmeid saatnud, loodetavasti asub tema talvitusala GSM levialast väljas ja hiljemalt kevadel näeme Eriksit jälle kaardil liikumas. Eesti kalakotkastel tundub kõik korras olevat. Piret ilmus peale pooleteise kuulist eemalolekut jalle levisse ja saadab ilusti andmeid Lõuna-Sudaanist, Ilmar omakorda Angoolast. Huvitav oleks teada, kas keegi on ka selles piirkonnas käinud ja pilti teinud sealsest maastikust?
Mõlemad noored merikotkad pole päikese käes olnud ja nende saatjate akud on tühjad. Pole teada, kus nad preagu asuvad.
Huvitav on noore suur-konnakotka Tore käitumine. Ta ei kiirusta lõuna poole minekuga, veetis kümmekond päeva Bodensee järve ääres Austrias ja Shveitsis. Viimased andmed vihjavad siiski lõuna poole liikumist, pigem on see Itaalia suund… Kahjuks ei tööta Tore saatja nii hästi, kui tema venna oma ja palju asukohti jääb meile tulemata. Igatahes Bodensee ääres jäi Tore ka mitmete looduspiltnike kaamera ette.
Must-toonekurg Priidu liikus Sudaani Darfurist 10. detsembril Kesk-Aafrika Vabariiki, nii nagu ta on teinud juba aastaid umbes samal ajal. Ju siis Darfuris jäid jõed kuivaks ja lõuna pool veel mitte.
Kehvemad lood paistavad olevat konnakotkas Luulega, kelle saatja on Joonia meres. Luule hakkas Kreekast otse Sitsiilia poole lendama, aga kohale ei jõudnud… Kaks sookurge on kas saatja kaotanud või hukkunud rändel – Hauka Siinai poolsaarel (Sharm-el-Sheiki naabruses) ja Ahja3 Ukrainas Hersoni piirkonna uudismaadel. Kui keegi neis piirkondades plaanib liikuda, siis on võimalus saatjad üles leida!

Talvel on saatjad poolunes

Postitatud: 26.11.2012 | Rubriik: Saatjatega linnud

Novembri lõpust kuni veebruari keskpaigani on enamus rändekaardil kuvatud saatjaid aeglasema režiimiga. Neile on see sisse programmeeritud tootmise ajal ja hiljem muuta ei saa. Sel ajal saame andmeid iga kümne päeva järel. ESTLAT projekti saatjad lubavad neid programmeerida alati, kui nad GSM levis asuvad ja energiat jätkub. Talvine poolunes olek on selle tõttu sätitud, et talvel pole nii palju valgust kui suvel (meie saatjad kasutavad enamasti päikeseenergiat, va sookured) ja kulude kokkuhoiu nimel eelistame pesitus- ja rändeinfot koguda intensiivsemalt. Kaks saatjaga merikotkast (Sillu ja Meelis) näitavad selgelt, et Läänemere piirkonnas jääb juba sügisel päikest väheks ja sama jätkub ilmselt ka talvel. Nii oleme nende saatjad sundinud aeglasemaks, et energiat kokku hoida. Andmetesse tekivad aeg-ajalt ka augud, näiteks Meelise saatja ei saatnud kuu aja jooksul ühtegi asukohta, aga nüüd näitab, et asub ikka Pihkva oblastis ja lind on elus. Meil on lootust, et kalakotkas Ilze saatja üles leitakse – Lindude tapmise vastane komitee (Saksamaal) organiseerib just retke saatja leidmiseks. Suur-konnakotkas Tore on tekitanud suurt huvi Shveitsi linnuvaatlejate seas, kui pöördus Alpidest tagasi Reini orgu. Viimati nähti teda juba Austrias Bodensee järve ääres.